Книги, похожие на «Thomas Erikson, Idioodid minu ümber»

Läbirääkimised teenivad kahte elutähtsat eesmärki – teabe kogumist ja käitumise mõjutamist. Ja nii lohisebki see tüütu varjuna pea igas suhtluses kaasas. Ilma igasuguse liialduseta võib öelda, et elu ongi üks lõputu läbirääkimiste jada – olgu teemaks karjäär, raha, maine või armuelu, kõigi nende saatus sõltub suuresti sellest, kui võimeka läbirääkijaga on tegu.Chris Vossil on õnnestunud „Unusta kompromissides“ sõnadesse valada midagi sellist, mida varasemad eksperdid pole suutnud – kuidas mõjutada inimest tema alateadvuse kaudu. Kui senised tehnikad on rõhunud intellektuaalsele võimekusele, loogikale ning mõjusale argumenteerimisoskusele, siis Vossi ligi viieteist aasta pikkune praktika FBI pantvangiläbirääkijana kõneleb sootuks teist keelt. Nimelt räägib tema kogemus sellest, et me kõik oleme parajalt irratsionaalsed, impulsiivsed ning emotsioonidest juhinduvad loomad, mistõttu on etteaimamatus läbirääkimismängus ka kõige vahedamast mõistusest ja matemaatilisest loogikast vähe kasu.Vossi metoodika toimib, sest see on välja kasvanud aastate pikkusest kogemusest, mitte katselabori tulemustest. Võttes abiks rammusad näited elust enesest, demonstreerib ta ilmekalt, kuidas vastaspool emotsioonide, instinktide ning teadmiste abil kiirelt relvituks teha. Ja seda kõike suhet hoidval viisil. Selleks pakub ta välja viieastmelise mudeli, milles mängivad aktiivne kuulamine, empaatia, sideme loomine, mõjutamine ja soovitud muutus käitumises kandvat rolli. Mudeli eesmärgiks on suunata teist poolt nägema võit-võit lahendust olukorrale, tegema kompromisse, mõistma kasu pakutavas lahenduses jne.Lisaks selgitab Voss, milliseid sõnu kasutada, et hetkega läbirääkimiste kulgu muuta, milliste võtetega bluffija paljastada ning kuidas oma e-kirju nii sõnastada, et neid keegi enam ei ignoreeriks.

„Keha peab arvet“ räägib sellest, kuidas traumad mõjutavad vaimu ja keha, tervet inimese elu. Bessel van der Kolk, üks maailma juhtivaid traumauurijaid, on kirjutanud raamatu traumaatilise kogemuse toimemehhanismidest, võimalustest erinevat liiki traumadega toime tulla ning millised on viimaste aastakümnete avastused ning läbimurded traumade uurimisel ja ravis. „Keha peab arvet“ sisaldab suure hulga juhtumikirjeldusi, mis aitavad mõista erinevate traumade olemust ja võimalikke lahendusi, mis teeb sellest väärtusliku lugemise nii asjatundjatele kui sarnaste kaebustega inimestele.Bessel van der Kolk (snd 1943) on USA psühhiaater, kes on töötanud mh Harvardi Meditsiinikoolis ja andnud loenguid ülikoolides üle maailma. Van der Kolki peamine uurimisvaldkond on traumad ning posttraumaatiline stressihäire, ta on uurinud traumadest taastumist nii laste kui täiskasvanute puhul ning oli üks esimese teadlasi, kes uuris trauma mõju kehale ajukuvamisseadmete abi. „Keha peab arvet“ on üks viimaste aastate tähelepanuväärsemaid ja tõlgitumaid populaarteaduslikke psühhiaatriaraamatuid.

Kui sul on laps, kelles on kõike „rohkem“ − tundeküllasust, kangekaelsust, energilisust, tähelepanelikkust, püsimatust –, siis see raamat on sinu jaoks asendamatu. Mary Sheedy Kurcinka ülipopulaarne „Isepäise lapse kasvatamine“ on lapsevanemate jaoks tõeliselt silmiavav ja samas rahustav – sa pole oma muredega üksi.See on raamatu kolmas, värskelt ümber kirjutatud ning uuendatud versioon. Siit leiad rohkem nõuandeid sammhaaval tegutsemiseks, konkreetseid näiteid, käitumisjuhiseid ja muid praktilisi soovitusi. Juba ainuüksi uus peatükk selle kohta, kuidas aidata lastel probleemideta magama jääda, on kurnatud vanemate jaoks kulda väärt.Kurcinka suur eelis peitub selles, et ta aitab isegi kõige frustreeritumatel vanematel näha ja hinnata oma laste tugevaid külgi. Ta annab praktilisi juhiseid, mille kasutamine aitab vältida laste karistamist.