Книги, похожие на «Thomas Erikson, Idioodid minu ümber»

Kuidas hellitada hullumeelseid ideid, mille abil võidetakse sõdu, ravitakse haigusi ja muudetakse tööstustLehekülgi: 344Wall Street Journal bestseller.Aasta parim juhtimisraamat, Amazon, Bloomberg, Financial Times, Forbes, Washington Post.Bill Gates, Daniel Kahneman, Malcolm Gladwell, Dan Pink ja Adam Grant soovitavad. Innovaatiline organisatsioonikultuur on kuum sõna, millega leheveergudel ja konverentsidel paguneid teenida. Ühel hetkel kipub aga innovaatilisus džinni kombel pudelist haihtuma. Inimesed on samad, töökultuur on sama, aga endist innovatsioonipuhangut enam pole. Miks? Suurte inimrühmade toimimise tuum on midagi sellist, mida enamusel on lihtsalt raske mõista, väidab Safi Bahcall.Nokiat tunti 1970ndatel kummisaabaste ja tualettpaberi tootjana. Kolmkümmend aastat hiljem oli Nokiast saanud Euroopa väärtuslikuim firma, kes müüs ligi pooled planeedi nutitelefonidest. Aastal 2004 leiutas rühm Nokia insenere telefoni, millel oli internetivalmidus, suur värviline puutetundlik ekraan ning kõrge resolutsiooniga kaamera. Nad pakkusid välja teisegi hullumeelse idee: netipõhise rakenduste poe. Juhtkond lasi mõlemad projektid põhja. Kolm aastat hiljem nägid need samad insenerid oma ideede materialiseerumist San Francisco laval. Steve Jobs tutvustas iPhone’i. Viis aastat hiljem oli Nokia mängust väljas. Rühmade ja ettevõtete käitumismustri äkiline muutus – samad inimesed käituvad korraga kardinaalselt teisiti – on paras müsteerium. Korporatsioonid väidavad, et suurtel firmadel ebaõnnestuvad asjad põhjusel, et nende töötajad on konservatiivsed ja riskikartlikud: kõige põnevamad ideed tulevat hoopis väikestest ettevõtetest. Aga laske vaid see alalhoidlik suurkorporatsiooni tüüp idufirma uksest sisse, kui lips lendab nurka ja hullumeelseid asju hakkab juhtuma. Sama inimene võib toimida ühes kontekstis konservatiivse projektitapjana, teises aga lahingulippu lehvitava sõdalasena.Sama muster põhjustab ka mateeria veidrust, mida nimetatakse faasisiirdeks. Kui virutada haamriga veega täidetud vanni, plärtsatab see läbi vee. Kui alandada vee temperatuuri külmumise piirini ning seejärel haamriga taas virutada, puruneb veepind kildudeks. Sama molekul toimib ühes kontekstis nagu vedelik ja teises nagu kõva tahke aine. Loogika, mis kehtib ka töörühmade ja ettevõtete puhul. Edukas pööraste ideede toitmine on üks organisatsiooni faase, samamoodi nagu vedel olek on mateeria faas. Mõistes neid faas, mõistame ka seda, miks meeskonnad ühtäkki muutuvad ning kuidas seda üleminekut sujuvalt reguleerida. Täpselt nagu temperatuur reguleerib vee külmumist. Et uuendusmeelsus ei tarduks, tuleb kindlaks teha pisikesed arengud struktuuris ning seejärel jäika töörühma muuta.

Avasta unenägudes sisalduv tarkus, et parandada oma suhteid, rikastada elu ja vaimselt kasvada. Diane Brandon õpetab, kuidas kasutada unenägusid teadvuse avardamiseks, probleemide lahendamiseks, inspiratsiooni leidmiseks ja oma elu sügavamaks mõistmiseks, käsitledes järgmisi teemasid:– unenägude tüübid ja nende üldised tähendused– unenägude meenutamise ja esilekutsumise tehnikad– endelised unenäod ja selgeltnägemine– detailsed juhised unenägude tõlgendamiseks– tervisega seotud ja tervendavad unenäod– unenägude kasutamine kõrgema teadlikkuseni jõudmiseks

Meie aju on kohanenud küttide ja korilaste eluviisiga. Tänapäeval elame aga hoopis teistsuguses maailmas. See vastuolu viib süstemaatiliselt esinevate mõtlemisvigade tekkimiseni – neil võib olla hävitav mõju meie majanduslikule olukorrale, karjäärile, tervele meie eluõnnele. Rolf Dobelli võtab luubi alla kõige riukalikumad mõtlemisvead, mille otsa me ikka ja jälle komistame. Ja nii saamegi teada, miks me oma teadmisi järjekindlalt tegelikust suuremaks peame (ja teisi inimesi lollimaks, kui nad tegelikult on), miks miljonite inimeste heakskiit asja õigeks ei muuda ja me ikka karjainstinktiga kaasa läheme, või miks me hoolimata kõigest usume teooriaid, mis on teaduslike meetodite abil valeks tunnistatud.Rolf Dobelli tekstid pakuvad nii erakordselt kasulikke teadmisi kui ka lugemisnaudingut.„Selgelt mõtlemise kunst“ oli ilmudes ülimalt populaarne, raamat tõusis Saksamaal ja Šveitsis käsiraamatute müügitoppi ning püsis Saksa Der Spiegeli menukite topis 30 nädalat järjest esikohal.Rolf Dobelli (sündinud 1966) on ettevõtja, kirjanik ja kolumnist. Dobelli lõpetas St. Galleni ülikooli Šveitsis, kus ta sai ka majandusfilosoofias doktorikraadi. Ta oli mitme Swissairi tütarfirmade juht ning asutas koos sõpradega maailma suurima majandusalaste raamatute ja artiklite sisukokkuvõtteid avaldava kirjastuse getAbstract. Dobelli kuulub Šveitsi-Ameerika kaubanduskoja ja Life Science Zurich juhatustesse. Ta on ka edge.org ning PEN-klubi liige. Rolf Dobelli on zurich.minds ja selle järglase world.minds kogukonna looja ja kuraator – see on maailma juhtivaid teadlasi, mõtlejaid, kultuuritegelasi ja majandusinimesi ühendav organisatsioon. Dobelli kirjutab regulaarselt sellistele väljaannetele, nagu Die Zeit, FAZ („Saksa New York Times“) ja Šveitsi SonntagsZeitung. 35-aastasena hakkas Dobelli kirjutama, alguses romaane, seejärel käsiraamatuid. Tema kaks viimast raamatut kannavad pealkirja „The Art of the Good Life“ („Hea elu kunst“) ja „Die Kunst des klugen Handelns“ („Targa äriajamise kunst“). Rolf Dobelli elab Šveitsis, Bernis.Vaata ka: www.dobelli.com

"Kui kaugele on teadlased jõudnud inimaju kõige suuremate saladuste avastamisel? Inimkond teab väga palju maailmast enda ümber, kuid see, mis toimub meie peas, on jäänud siiani suuremas osas mõistatuseks. Mis toimub seal kummalises maailmas – inimmeeles –, mis teeb meid nii iseloomulikult inimlikuks? Teadvus ühendab aistingud, ettekujutused, tajud, mõtted ja mälestused ning vormib nendest ainulaadse sulami, mis moodustab meie isiksuse. Tänu sellele oleme teadlikud maailmast enda ümber ja iseendast. Kuidas on võimalik, et see kõik tekib justkui juhuslikult umbes kilogrammist ajurakkudest – see on üks maailma suurimaid lahendamata mõistatusi. „Sinu teadvuse saladustes“ viivad maailma juhtivad aju-uurijad ja New Scientisti meeskond lugeja põnevale rännakule läbi inimmeele, püüdes jõuda selgusele, mis see teadvus siis ikkagi päriselt on ning mida me võime selle kohta õppida siis, kui asjad viltu lähevad. Arutletakse selle üle, kas inimene suudab kunagi ehitada teadlikke masinaid, mida saame loomade teadvust uurides teada inimeste kohta, ja uuritakse vaba tahet. "