Книги, похожие на «Tiit Tarlap, Aegade julm laul»

Raimund Merz tunneb Moritzit ja Florianet juba lapsepõlvest, nende elu keskpunktiks on üks metsistunud aed külaserval. Kui nendega liitub Inger, taanlasest kunstniku tütar, moodustub nelikust sõpruskond, kuniks mõlemad poisid tüdrukusse armuvad. Inger valib Moritzi, paar saab ka Raimundist ja auahnest Florianest. Aastaid hiljem ristuvad nende teed uuesti, andes Raimundile võimaluse selgelt näha, kui tühine on tema elu ilma Ingerita. Meeleheitlikult otsib ta teed tagasi iseenda ja oma minevikuga leppimise juurde. Otsingud kulmineeruvad reisiga Lyoni, ühe maali juurde, mis lummab teda samamoodi nagu lapsepõlv metsikus aias.Mirko Bonné suur armastusromaan toob Goethe „Hingesugulaste“ teema tänapäeva. See uurib tüllimineku ja võõrdumise põhjuseid ning loob haarava portree mehest, kes leiab jõudu oma olemuse varjust välja astuda.Mirko Bonné (snd 1965) on avaldanud romaane, luulekogusid, esseesid ja reisikirju, tõlkinud saksa keelde muu hulgas Sherwood Andersoni, Emily Dickinsoni, John Keatsi, Grace Paley ja William Butler Yeatsi teoseid. Oma loomingu eest on Bonné pälvinud mitmeid kirjandusauhindu.

Sisukirjeldus: Fantaasialugude kogumik «Varjud liiguvad pimeduses»sisaldab enam kui poolsada erinevas pikkuses fantaasia- ja õuduslugu,milles on seiklusi, maagiat ja ka seksi. Lugude tegevus toimubtänapäeval, minevikus, tulevikus ja määratlemata aegadel, nüüdses jamuinasmaailmas, tegelasteks lisaks inimestele haldjad, deemonid,surematud, zombid, vampiirid, härjapõlvlased, koerakoonlased ja teisedVarjumaailma tegelased.Autor alustas fantaasialugude kirjutamist mõningate rahvasuus liikunudõuduslugude kirjapanekuga. Kuivõrd selliseid pajatusi on siiski vähe,hakkas Ed Vecin neid ise välja mõtlema ja suurem osa neist ongikogumiku kaante vahel. Kirjaniku loomingut on mõjutanud PoulAnderseni, J.R.R. Tolkieni, Christopher Paolini, George. R. R. Martinija paljude teiste fantaasiakirjanike teosed.Järgmise raamatuna ilmub autoril tõenäoliselt «Atlantis ärkab ellu»,mis kirjeldab kunagiste Atlantise asukate järglaste elu ja võitlusitänapäeva maailmas.

Maakirikla tundus sõjatandrist nii kaugel olevat. Lorna elas kiiret ja toimekat elu. Et ema oli surnud, siis pidi neiu hoolitsema ebapraktilise isa ja noorema venna eest, kes ei mallanud oodata, millal saab küllalt vanaks, et kuninglike õhujõududega liituda, ning kahe noorema õe eest. Lisaks külarahvas ja kohalik arst Michael. Lorna teadis, et tohter on temasse armunud, ja pidas meest samuti kalliks.Romantika ja kired olid aga määratud lükkuma tulevikku, kuni mängu tuli Jimmy Braith. Jimmy ravis lähedal asuvas laatsaretis sõjahaavu. Järsku leidis Lorna, et on mehesse ülepeakaela armunud, ja noored abiellusid. Ent Jimmy pidi uuesti kaugele sõtta minema ja kõik hakkas viltu vedama.

Kui ühel Shetlandi väikesaarel vana naine pealtnäha traagilise õnnetuse käigus maha lastakse, kutsutakse mõistatust lahendama detektiiv Jimmy Perez. Aher maastik ja mere lagedus on sünnitanud saarel karme ja salalikke inimesi. Saareelanikke uurides ja küsitledes leiab Jimmy kaks perekonda, keda on mitme põlvkonna vältel ajendanud tegutsema kadedus, ahnus ja kibestumus. Järgneb veel üks mõrv ning sel ajal, kui kevadeilm saare klaustrofoobiat tekitavasse uttu mähib, peab Jimmy vanu saladusi üles kaevama, et mõrvar taas ei ründaks. „Punased luud” on Ann Cleevesi Shetlandi sarja kolmas raamat. Kirjastuselt Varrak on samas sarjas ilmunud raamatud „Ronkmust” (2016, tlk Karin Suursalu) ja „Valged ööd” (2017, tlk Anne Kahk). BBC1 on Shetlandi sarjast teinud ka filmi, peaosas Douglas Henshall.

1987. aasta luutsinaööl põleb ühe Skåne puhkeküla klubi maani maha. Leekides sureb noor neiu, järgnev politseijuurdlus seab sõbrad omavahel vastamisi.Kolmkümmend aastat hiljem pärib Laura Aulin oma tädilt lagunenud puhkeküla. Esimest korda pärast tulekahju tuleb ta siia kanti tagasi. Ta loodab, et tädi matus annab võimaluse lasta haavadel paraneda ja leida tagasitee vanade sõprade juurde.Kuid tema saabumine tekitab nii kibedust kui ka pahameelt ja kui süttivad uued tulekahjud, muutub suhtumine temasse otseselt vaenulikuks.Samal ajal hakkab Laura aimama, et tädi on enne surma mingile saladusele jälile jõudnud. Kõik, mida ta tollest traagilisest luutsinaööst mäletab, satub küsimärgi alla. Tundub, nagu poleks teda eluks ajaks armistanud talvetuli kunagi kustunud.„Talvetuli” on kolmas, eraldiseisev osa Anders de la Motte paljukiidetud romaanisarjast, mille tegevus toimub Skåne maapiirkondades. Kaks varasemat osa, „Suve lõpp” ja „Sügisroim”, on esitatud Rootsi Krimiakadeemia auhinna nominentideks.