Книги, похожие на «Antonio Muñoz Molina, Talv Lissabonis»

"M. R. Jamesi ja William Hope Hodgsoni kõrval tähtsaima 20. sajandi alguse inglise õuduskirjaniku E. F. Bensoni (1867–1940) tondijuttude paremikust leiab lugeja nii klassikalisi maamõisate viirastuvaid asukaid, kelle hingel traagiline veresüü rahuneda ei luba, rõskete surnuaedade kõdunevaid kooljaid, satanistlikke rituaale õõvastava atmosfääriga salajastes lossikambrites, iidsete kultuspaikade sajandite taha ulatuvat raudset haaret, kohutavaid limaseid hiidsuuri olendeid, Egiptuse muumiate needust, Alpide kõrgmäestikes elunevaid jälke poolinimesi-poolahve, esoteerilisi rituaale, aga ka viirastuvaid ammusurnud lapsi kaugest ja õnnelikust minevikust.E. F. Bensoni tondijutte iseloomustab psühholoogiline usutavus, peene ja tundliku pintsliga välja joonistatud karakterid, ängistav ja unenäoline atmosfäär, midagi varjamata edasi antud ja hästi visualiseeritud õudused ning kirjaniku enda keerukale ja puritaanlikule lapsepõlvekodule viitavad painajalikud lapstegelased."

Kui olete nende hulgast, kellele meeldib vahel lugeda ilma erilise põhjuseta, lihtsalt niisama, siis võib-olla on see teie raamat.

Vladimir Wiedemann oli üks 1970ndate Eesti hipi-underground’i keskseid kujusid. Ta omandas Tallinna Pedagoogilises Instituudis kõrghariduse vene filoloogias, täiendades end ka semiootika vallas. “Püha kaljukitse radadel” on Vladimir Jah Guzmani pseudonüümi all varem ilmunud vene keeles. Teos pakub magus-maagilist sissevaadet Vladimir Wiedemanni seiklustele Kesk-Aasias, mida ta külastas korduvalt alates 1970ndate teisest poolest. Siit sujub kulgemine mööda müstilisi pühapaikasid, Dušanbe turgusid, hüpnootilisi mäeahelikke, Lenini tänavaid kolme Lenini ausambaga ning nasvai, najaki või kanepipläru aurudes siserännakuid, mis võivad tipneda kohtumisega igaviku Buddha endaga. Samuti kuuleme nõukogude aja ilmselt kurioosseimast äriplaanist – trükkida koraani otse KGB ruumides Tallinnas ja müüa neid üüratu vaheltkasuga Kesk-Aasiasse, ning mitte jääda seejuures vahele. Terje Toomistu, antropoloog

Aivar Kivisiv on sündinud 1963. aastal Tallinnas. Ta lõpetas 1990. aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi pedagoog-inseneri diplomiga. Kivisiv on olnud õpetaja, eraettevõtja ja projektijuht. Viimased peaaegu kümme aastat on ta töötanud Kaitseliidus. Tema esikromaan, poliitiline triller „Kolmas Vabadussõda“ ilmus 2012. aastal. Järgmisena ilmub 2017. aasta romaanivõistlusele kirjutatud triller „Eesti otsib superkangelast“.Andrus Kõre on sündinud 1966. aastal Jõgeval. Ta lõpetas 1992. aastal Tartu Ülikooli majandusküberneetika erialal. Kõre on olnud erinevates era- ja riigiettevõtetes juhtivatel ametikohtadel. Andrus Kõre on tänapäevaste vanglate kontseptsiooni üks autoreid ja esimene Tartu Vangla direktor, lisaks Viru ja Tallinna Vangla ning Läti Vanglakompleksi üks projekteerijatest. Hetkel töötab Kõre Silikaat Kinnisvara tegevjuhina.See raamat sündis tänu Andrus Kõrele, kes tegi mulle ettepaneku kirjutada avatavast Tallinna Vanglast, mis on täiuslikema lahendusega tänapäevastest Eesti vanglatest. Augustis 2018 nõustusin ma ettepanekuga, kui olin külastanud ehituse lõppjärgus olevat vanglat. Selle raamatu kirjutamiseks kulus pikki õhtuid ajurünnakuteks. Me ei piirdunud praeguse olukorra kirjeldusega, vaid arendasime visiooni edasi, milline võiks täiuslik vangla välja näha lähitulevikus nii tehnoloogiliselt ja kasvatuslikus mõttes kui ka maksumaksja rahakotti silmas pidades. Betoon on olemas ja uued nutikad lahendused teevad vangla ainult paremaks. Aivar KivisivSee raamat on nägemus lähituleviku vanglast, kus klaarivad arveid maffiagrupeeringu number üks ja kaks, kes on omavahel tülli läinud. Kõrgetasemelist vahenditeta vaidlust püüavad ohjata Tallinna Vangla töötajad, kellel esialgu pole üldse aimu, kelle vahel sõda käib.Nagu raamatutes ikka, on keeratud vint viimase peale. Kõike kirjeldatut, kaasa arvatud veel mitte rakendatud lahendusi vanglasüsteemis on teoreetiliselt võimalik paari aastaga praktikas ellu viia. Kinnipeetavate poolelt on selliste aktsioonide läbiviimine nii lühikeses ajaühikus sama tõenäoline, kui saada Viking Lotoga aastas kolm korda viis kuuest tabamust. Siiski, mõned ju võidavad jack pot`i…

Osirise silm on üks R. Austin Freemani kõige esimestest krimiromaanidest (ilmunud 1911). Mõistatust lahendab Freemani meeliskangelane doktor Thorndyke – kohtumeditsiini asjatundja ja elav entsüklopeedia. Mõistatus seisneb ühe mehe salapärases kadumises, mis toob esialgu kaasa lihtsalt perekondlikku tüli ja kemplemist. Lugu muutub aga pahaendelisemaks, kui kadunud mehe asemel hakkavad siit-sealt välja ilmuma kellegi kondid. Doktor Thorndyke aimab nii mõndagi, kuid aumehena ei süüdista kedagi enne, kui on saanud kindlaid tõendeid. Nõnda tuleb kõigil esialgu ise nuputada või kobada pimeduses, mis näib üha mustem ja hädaohtlikum.