Книги, похожие на «Marje Ernits, Pilvede varjud»

Jutuvestja ja laululind. Surev kirjanik ja tema näidendite staar. Härra Psühhoanalüüs ja tema tagala. Miki-Hiire isa ja ristiema. Rokikuningas ja lapspruut. Kõige esimene biitli-abielu. Elektritoolil lõppenud abielu. Kaks geeniust. Playboy ja printsess. Ja veel mitu lugu, rääkimas inimese südamest ja ajast selle konkreetse südame ümber.Raamatus on tuntud isikute inspireerivaid armastuslugusid läbi aegade. Gustav Suits ja Aino Thauvón-Suits, Walt ja Lillian Disney, Marie ja Pierre Curie, John ja Cynthia Lennon, Mihhail Gorbatšov ja Raissa Gorbatšova, Diana Frances Spencer ja Dodi Fayed…

Ethan on mees, kes suutis ühendada oma unenäolise maailma, mineviku, mälestused, armastused ja viia selle kõik üle irreaalsesse materialistlikku maailma. Nüüd elab ta oma unelmatekodus, on rahakas ja asine mees. Aga ikkagi…!Maailm on muutlik ja ka selles elus tuleb ette raskusi, põnevaid seiklusi, ootamatuid armastusi, sest meie tegeliku realistliku elu ja vaimdimensioonilise eksistensi vahel on õhkõhuke piir. Siruta ainult käsi ja vaim ning juba sa lendadki üle materialistliku piiri. Kes aga ütleb, et ka seal teiselpool, kuhu meist paljude mõte ei ulatu, ei eksisteeri füüsilist elu? See pole surm – see on teine mõõde ja seikluste jätkumine sellele elule ja seal on juba paljud asjad, mis meile näivad ebareaalsetena võimalikud.Ja Ethan avastabki, et juhul, kui tema kaaslasteks saavad neli täiesti erinevat naist, muutub tema irreaalne elu vägagi ohtlikuks. Lugu on täis põnevaid juhtumisi ja uskumatuid seiklusi.

Varasel hommikutunnil võtab üksik mees ette rännaku mäe tippu. Seal üleval, maailma serval kivi peal istudes on tal ees kümme tundi valget aega. Sellest peab piisama, et panna tundmatule lugejale mõeldes kirja elusündmused, mis on toonud ta siia kaljuservale, jättes talle vaid tühjad käed. On ta mõrvar? Või üksnes aitas sihikindlalt inimesi, kes olid talle lähedased? Kui päev loojub, jääb teha veel vaid üks viimane samm.Kõik karate põhireeglid algasid sõnaga hitotsu – esiteks … Kõik olid samavõrd tähtsad, ükski polnud olulisem, ükski polnud vähem oluline kui teised. Ka täna, kui ma istun siin Bocksbergil ja kirjutades minevikku meenutan, märkan, kuidas mu elu hetked üksteise alla mattusid ja kõik omandas tähenduse alles kogusummana. Vaid tagantjärele muutuvad selgeks seosed, mis ühendasid kõiki mu elu hitotsusid.Alpi mägede keskel üles kasvanud, kuid erinevais maailma paigus elanud mitmekülgselt andekas austerlane Hans Platzgumer (1969) kogus juba enne kirjutamisega alustamist tuntust helilooja ja muusikuna ning on harrastanud erinevaid stiile alternatiivrokist ja pungist elektroonilise ja teatrimuusikani. Ta on olnud Grammy nominent ja mängib mitmeid pille, tema arvel on 60 albumit ja üle 1000 kontserdi üle maailma.Alates 2005. aastast on ta olnud haaratud kirjutamisest ning suurima menu tema romaanidest on saavutanud just 2016. aastal ilmunud „Serval“ (Am Rand). Kirjanikuna huvitavad Platzgumerit eksistentsiaalsed teemad ja äärmuslikud olukorrad: hall tsoon elu ja surma vahel, vastutuse võtmine, valikute eetilisus, piirsituatsioonid, milles avaldub inimese tõeline olemus. Tema kirjutamisstiil on napp ja peaaegu lakooniline, ent lummav oma lihtsuses. Ka keeruliste teemade käsitlemisel ei kaldu Platzgumer ilustustele ega sentimentaalsusele; ta ei moraliseeri kunagi, vaid jätab hinnangu andmise lugeja hooleks.

Peter Hunkeler, Baseli kriminaalpolitsei pensionile jäänud komissar, on operatsioonijärgselt haiglas ja jagab palatit vana tuttava Stephan Fankhauseriga, kes on särav isiksus. Kuuekümnendate lõpus oli ta vabameelne mässaja, pidas hiljem mitmeid ameteid ja sai lõpuks Baseli rahvahoiukassa pangadirektoriks. Nüüd on ta raskelt haige. Ühel ööl, kui Hunkeler on just unetablette neelanud, jälgib ta, kuidas rubiinsõrmusega meditsiiniõde teeb naabrile süsti. Kummaline on aga asjaolu, et Fankhauser püüab end ägedalt süstimise vastu kaitsta. Ja kas polnud öövalveõel tavaliselt alati teemantsõrmus? Järgmisel hommikul, kui Hunkeler ärkab, on Fankhauser surnud. Kas nägi Hunkeler kõike vaid unes? Ta pole endas kindel, aga ta otsustab asja põhjalikult uurida. HANSJÖRG SCHNEIDER, sündinud 1938 Aaraus, töötas pärast germanistika stuudiumit ja dissertatsiooni lisaks muudele ametitele ka õpetaja ja ajakirjanikuna ning teatris. Tänu oma näidenditele on ta üks kõige enam lavastatud saksakeelne dramaturg, aga Hunkeleri krimid on reeglipäraselt śveitsi bestsellerite nimekirjas, neid on ka palju filmitud Mathias Gnädingeriga peaosas. Aastal 2005 austati autorit Friedrich Glauseri nimelise preemiaga. Ta elab vabakutselise kirjanikuna Baselis ja Schwarzwaldis.

Juhuslik märkus.Meie keskel elab mõrvar.Rohkem ei ole vaja,Ta pussitas surnuks väikese Robbie Harrise.et muuta elu – Ta elab uue nime all.alatiseks.Ta olevat meelt parandanud. Nii nad ütlevad …Joanna hakkab veel kahetsema päeva, mil sõna ta suust lipsas.Kui üksikema Joanna kuuleb koolimaja väravas kuulujuttu, ei kavatse ta seda edasi rääkida. Aga ühele juhuslikule märkusele järgneb teine ja nüüd ei ole enam tagasiteed.Liigub jutt, et kurikuulus lapsmõrvar elab uue identiteediga vaikses Flinstead-on-Sea väikelinnas. Sally McGowan oli kümneaastane, kui ta neljakümne kaheksa aasta eest tappis noaga väikese Robbie Harrise. Ei ole ainsatki fotot, mis kujutaks teda pärast vanglast vabanemist.Kes on siis eeldatavalt meelt parandanud tapja, kes nüüd nende keskel elab? Kui ohtlikuks võib muutuda kuulujutt? Ja kui kaugele läheb Joanna, et kaitsta oma lähedasi ohu eest, kui ta mõistab, mille on vallandanud?Lesley Kara on lõpetanud Faber Academy romaanikirjutamise kursuse. Ta elab Inglismaal Põhja-Essexi rannikul Frinton-on-Sea väikelinnas. „Kuulujutt“ on ta esimene romaan.