Книги, похожие на «Marje Ernits, Pilvede varjud»

Kaks teismelist saavad sõpradeks just siis, kui neil seda kõige rohkem vaja on. Mõnikord on uus vaatenurk kõik, mida vajame, et maailma asjadest aru saada.KIT: Ma ei teagi tegelikult, miks ma otsustan Annie ja Violeti kõrvale mitte istuda. Koolis ei saa tegelikult keegi aru, mida ma praegu üle elan. Kuidas nad saaksidki? Isegi mina ei saa sellest aru.DAVID: Nende 622 päeva jooksul, mis ma olen selles koolis käinud, on Kit Lowell esimene inimene, kes sööklas minu kõrvale istub, seega võin seda õigustatult sündmuseks nimetada. „Nii et su isa on surnud,” ütlen ma, sest see on fakt, mille ma äsja teada sain.Kit Lowell on oma klassi üks popimaid tüdrukuid. David Drucker on hall kuju, keda koolis keegi tähelegi ei pane. Kui juhtub kõige ebatõenäolisem ja need kaks sõpradeks saavad, on kogu kool rabatud, eriti üllatunud on aga Kit ja David ise. Kit hindab kõrgelt Davidi lausa kohatut ausust, mis mõjub nii veidralt värskendavalt. Davidile meeldib Kiti tähelepanu ja tema uudishimulik loomus.Kui Kit palub Davidi abi, et välja selgitada, miks tema isa autoõnnetuses surma sai, on poiss kohe nõus. Kumbki neist ei oska aga aimatagi, kuhu see projekt välja viib. Kas nende sõprus on nii tugev, et tõele vastu pidada?„Võluv, naljakas ja sügavalt liigutav!” – Nicola Yoon, „Päike on ju samuti täht” autor„Siiras ja tõeline – ma armastan seda raamatut kogu südamest.” – Jennifer Niven, “Elu helged paigad” autorJulie Buxbaum on New York Timesi menuki, ka eesti keeles ilmunud „Ütle mulle kolme asja” autor. Tema raamatuid on tõlgitud 25 keelde. Julie on õppinud Harvardis õigusteadust ja tegutsenud juristina. Ta elab Los Angeleses koos abikaasa, kahe lapse ja surematu kuldkalaga. www.juliebuxbaum.com

Enne teda oli ohvreid 54. Kellest saab ohver number 55?Põnevik, milles tapja on pidevalt teiega ja mille lõpp paneb teid õhku ahmima.Wilbrook on Lääne-Austraalia äärealal asuv unine linnake, mis piirneb miilide ulatuses metsiku loodusega, kuhu inimese jalg pole kunagi astunud. Linn on koduks politseiseersant Chandler Jenkinsile, kes juhib uhkustundega sealset väikest politseijaoskonda. Põhiliselt tuleb tal tegeleda kodutülide ja kaebustega lärmi üle.Kõik muutub ühel kuumal päeval, kui Chandleri jaoskonda vaarub vigastatud mees. Teda katab kuivanud veri. Ta nimi on Gabriel. Mees räägib Chandlerile kõigest, mida mäletab. Ta uimastati ning sõidutati mägedes olevasse majakesse, kus ta käed ahelaisse pandi. Mehe nimi, kes ta sinna viis, oli Heath. Heath ütles Gabrielile, et temast saab number 55. Tema viiekümne viies ohver.Heath on sarimõrvar.Kui algab jaht mõrvarile, satub samasse jaoskonda Heathi-nimeline mees, kes väidab, et keegi Gabriel võttis ta vangi. Gabriel oli Heathile öelnud, et temast saab ohver number 55.Gabriel on sarimõrvar.Kaks kahtlusalust. Kaks täpselt ühesugust lugu. Kumb neist räägib tõtt?James Delargy on kirjutanud ühe 2019. aasta põnevaima debüütloo. Ta kirjeldab meisterlikult kauget Lääne-Austraalia linna ja selle elanikke, kes kõik on haaratud jahist sarimõrvarile. Romaani põhjal on valmimas ka film.

Juba ammu oli raamatukoguhoidja Karla unistanud pensionäri elust: heita pikali ja lõpuks ometi rahulikult lugeda, elada ainult endale. Nii ta siis 60-aastaselt oma töö linnaraamatukogus lõpetabki. Vaid mõne kolleegiga säilib tal nõrk side ̶̶ kuni ühe saatusliku küllakutseni. Keskpäevaeinel teeb surmahaige ja lastetu lesk Hunter talle ettepaneku: juhul kui Karla hoolitseb pärast tema surma matuste korraldamise ja kirja eest hauakivil, pärib ta veerandi mehe varandusest. Kui hoolitseb surija eest ka enne surma, siis pärib poole varandusest ja kui saadab ta, surija enda soovi kohaselt, teise ilma, siis pärib kogu varanduse koos villaga Weinheimis … Karla rahu on nagu peoga pühitud.„Ingrid Nollil on silmapaistev omadus tabada ka näiliselt täiesti süütus argielus peituvat jubedust. Seejuures on ka negatiivsed tegelased, kelle hirmud ja igatsused on sageli tavalised, tema romaanides väliselt igati usaldusväärsed.“Sonntags ZeitungIngrid Noll, sündinud 1935. aastal Šanghais, õppis Bonnis germanistikat ja kunstiajalugu. Ta on kolme täiskasvanud lapse ema ja paljukordne vanaema. Pärast laste kodust lahkumist hakkas ta kirjutama kriminaallugusid, mis kõik said bestselleriteks. Die Häupter meiner Lieben on saanud Glauseri auhinna ja on ka filmitud, nii nagu paljud teisedki romaanid.

Maaliline külake Cotswoldis on ideaalne pelgupaik tööstressist vaevatud ja läbipõlenud Lucyle. Pealegi tal vedas – olematu üüri eest õnnestus leida igati sobiv majake. Tal pole tarvis teha muud, kui hoida silma peal oma erakordselt krapsakal ja sihikindlal, veidi üle üheksakümnesel naabril Buntyl.Lucyl on plaanis koos oma West Highlandi terjeri Hamishiga lihtsalt puhata, lõõgastuda, lugeda ja igasugu argiaskeldused unustada. Aga Little Maudley küla elanikel on teised mõtted ja peagi on ta osaline plaanides, mille tulemusel peab likvideerimist ootavast vanast telefoniputkast saama vabatahtlike toel tegutsev raamatukogu.Kohalikele abiks olles saab naine sõbraks puuonne ehitava Samiga ja külaelu võlud hakkavad talle tasapisi meeldima. Lisaks tundub, et ka Buntyl on telefoniputkaga oma suhe, ja tasapisi hakkavad päevavalgele tulema saladused, mida vana naine on varjanud aastakümneid …„Raamatukogu telefoniputkas“ on soe ja tujutõstev lugu uutest algustest, mis viib lugeja maalilise külaelu keskele. See elurõõmust pulbitsev raamat keskendub sellele, mis on elus oluline: sõprusele, armastusele ja kogukonnale. Lugeja ette astuvad usutavad ja elutruud tegelased maailmas, kuhu igaüks meist tahaks paariks tunniks pageda.