Книги, похожие на «Marje Ernits, Pilvede varjud»

„Mõnusalt naljakas ja sarkastiline lugu ühest erilisest, veidi katkisest perekonnast.” – Publishers WeeklyKrystal Sutherlandi uus, hirmnaljakas ja reaalsust painutav romaan kahest autsaiderist, kes astuvad vastu oma suurimatele hirmudele elu ja armastuse ees, üks halvav foobia korraga.Esther Solari vanaisast peale on kõik tüdruku pereliikmed määratud elama mõne suure hirmu meelevallas. Estheri isa on agorafoob ja on kuus aastat maja keldris püsinud, Estheri kaksikvend ei suuda viibida pimedas ning nende ema kardab meeletult ebaõnne. Solaride hirmud on nad alla neelanud ja nende hirmude kätte nad ühel päeval ka surevad.Esther ei tea, milline on tema suurim hirm (ega tahagi teada), sest ta väldib elus kõike ohtlikku. Liftid, kitsukesed ruumid ja rahvamassid on vaid mõned asjadest, millest eemale hoida. Nagu ka juuksur, ämblikud, nukud, peeglid ja kolm tosinat muud foobiat, mille ta on oma peaaegu täielikku halvimate õudusunenägude nimekirja üles märkinud.Siis aga varastab Estheri kunagine klassivend Jonah Smallwood tüdruku päise päeva ajal paljaks. Peale telefoni, raha ja müslibatooni, mida Esther oli hilisemaks hoidnud, varastab Jonah ka tema hirmude nimekirja. Vargusest hoolimata saavad neist sõbrad ja et murda Estheri perekonda kummitav needus, sõlmivad kokkuleppe: oma viimase kooliaasta igal pühapäeval saavad nad kokku, et astuda järjest vastu kõigile koletutele hirmudele Estheri nimekirjas, ja veel ühele, millega tüdruk polnud üldse arvestanud: armastusele.Krystal Sutherland on sündinud ja kasvanud Townsville’is Austraalias. Ta on elanud veel Hongkongis ja Amsterdamis. Tal ei ole lemmikloomi ega lapsi, aga Hollandis oli tal jalgratas Kim Kardashian, kellega oli veidi raske läbi saada. Eesti keeles on ilmunud ka tema esimene romaan „Meie keemilised südamed”.„See raamat haarab lugeja kohe endasse… Seda raamatut peaks soovitama neile, kes otsivad midagi veidi teistsugust.” – VOYA

Liberaalse kasvatusega ning igas ettevõtmises kirglik ja jõuline Emilia Sauri teeb elus valikuid, mis XX sajandi alguse Mehhiko meestekeskses maailmas on lausa ennekuulmatud: ta võtab vabaduse armastada kahte meest, laseb end haarata revolutsiooni- ja sõjakeerisesse ning pühendab elu oma suurele kutsumusele – arstiametile. Emilia on moodne Ladina-Ameerika naine, kes pöördub ühtviisi nii kaasaegse kui traditsioonilise meditsiini poole ning tegutseb ühesuguse loomulikkusega nii New Yorgis kui ka kõige kehvemas Mehhiko kolkakülas.Ángeles Mastretta kuulub silmapaistva Mehhiko autorina kaheldamatult Ladina-Ameerika kirjanduskaanonisse, oluline on ka tema tegevus naiste õiguste eest seismisel. Ligi kahekümnesse keelde tõlgitud romaani „Armuvalu“ eest pälvis Mastretta 1997. aastal esimese naisena Ladina-Ameerika tähtsaima kirjandusauhinna, Rómulo Gallegose preemia, mida antakse välja aasta parima hispaaniakeelse romaani eest.

Romaan esitab meile väga elavas stiilis ühe omapärase ja huvitava noormehe iseäraliku armastusloo. Juhan Saarde nimeline mees saabub vaiksesse Loopre alevisse ühel vaiksel sügispäeval. Ta veedab oma aega peamiselt looduses jalutades, on hüpliku kõnemaneeri ja silmanähtavalt närvilise olekuga. Ent aegamööda sulab ta siiski alevi väikekodanlikku seltskonnaellu ja toob sellesse oma pikkade arutluste ning vaidlustega mõnesugust elevust. Nõnda tekib tal sümpaatia alevi vaieldamatu kaunitari, metsavahitütre Erika Thalströmi vastu. Selle suhte kirjeldamiseks kasutabki autor sõnapaari „veider armastuslugu“. Teoses on rohkesti salapärasust, sädelevaid kõnelusi ja huvitavaid inimtüüpe Loopre alevikust. Sündmustik vangistab lugeja esimesest leheküljest ega vabasta enne viimast rida, niivõrra süvenetakse noore autori esikteose ebatavalisse õhkkonda.Romaan „Veider armastuslugu“ sai kirjastuse Loodus 1939. aasta romaanivõistlusel III koha. Selle teose tegevuskohaks peetakse Aegviidu alevit, sealt ka omaaegsed prototüübid.Arp Rullingo (1935. aastani Alfred Rullinkov; 26. juuli 1913 Tallinn – 14. juuli 1942) oli eesti sportlane, ajakirjanik ja kirjanik. Õppis Gustav Adolfi Gümnaasiumis. Tegeles kergejõustikuga spordiseltsis Kalev. Töötas ajakirjanikuna, kirjutas spordiülevaateid ajakirjale Nädal Pildis, 1940–1941 ajalehe Noorte Hääl osakonna juhataja. Hukkus 1942. aastal Punaarmees.Arvustus: Kangro, B. – Looming, 1939, nr.10, lk.1127-1128.