Книги, похожие на «Fredrik Colting, Moodsate asjade ajalugu»

Kuidas toimuvad inimese mõtteprotsessid? Kuidas sünnivad mõtted, valikud ja otsused, mis meid enim mõjutab? Autori teooria järgi suunavad mõtlemist kaks konkureerivat süsteemi, millest üks on kiire ja kogemustele tuginev ning teine on aeglane ning analüütiline.“Kiire ja aeglane mõtlemine” on üks viimaste aastate müüdumaid ja kõneldumaid aimeraamatuid kogu maailmas, mis kirjeldab populaarses vormis haaravalt inimeste mõttetegevust ning võtab kokku maailma ühe mõjukaima psühholoogi Daniel Kahnemani elutöö. Autor pälvis 2011. aastal Nobeli preemia.

"Kui suudate, kujutlege maailma aastal 2100. „Tulevikufüüsikas“ annab Michio Kaku, kelle eelmine raamat „Võimatuse füüsika“ oli New York Timesi menuk, meile rabava, provotseeriva ja paljutõotava nägemuse praegusest sajandist, tuginedes intervjuudele rohkem kui kolmesaja tippteadlasega, kes oma laborites juba leiutavad tulevikku. Tulemus on usaldusväärne ja teaduslikult täpne kirjeldus meditsiini, arvutite, tehisintellekti, nanotehnoloogia, energiatootmise ja astronautika vallas toimuvatest pöördelistest arengutest.Tõenäoliselt juhime aastal 2100 arvuteid tillukeste ajuandurite abil ja liigutame esemeid mõtte jõul, just nagu mustkunstnikud. Kõik ümbritsevad asjad sisaldavad tehisintellekti ning internetti ühendatud kontaktläätsed annavad juurdepääsu maailma infovaramule või võimaldavad silmapilgutuse abil esile manada mistahes pildi.Kuid need hämmastavad ilmutused on vaid jäämäe tipp. Kaku käsitleb emotsioonidega roboteid, antiainel töötavaid rakette, röntgennägemist ja võimet luua uusi eluvorme. Ta võtab vaatluse alla ka maailma majanduse arengu ja puudutab olulisi küsimusi: kes on tuleviku võitjad ja kaotajad? Kellel on töökohad ja millised riigid on heal järjel?Kaku käsitleb rangelt teaduslikele põhimõtetele toetudes uute tehnoloogiate loomist, kui kaugele need arenevad ja mis on nende piirangud ning ohud. Sünteesides tohutus koguses teavet, paneb ta kokku põneva pildi aastatest kuni sajandi lõpuni. „Tulevikufüüsika“ on erutav ja imeline matk läbi käesoleval sajandil toimuva teadvusrevolutsiooni.

Hurraa! Siia raamatusse on kokku kogutud Hardo Aasmäe(1951–2014) lood maailma riikidest. Geograafiakandidaat oli veendunud, eteranditult iga riik maailmas on omal moel mõttetu. Hardo plaanis rääkidaneist kõigist, ent tema varajane surm tõmbas meie auahnele üritusele kahjukskriipsu peale. Lood ilmusid algselt kultuurilehes KesKus ajavahemikul2003–2014, aga vabadel ruumilistel põhjustel on siinsed variandid pikemad kuilehes. Läbi mõnusa huumoriprisma – vaid Hardole omasel viisil – ontegemist ühtaegu nii hariva, silmaringi laiendava kui ka lustliku raamatuga.Head isu!Juku-Kalle Raid,raamatu koostaja

Vaba Akadeemia Raamatukodu260 lkVaba Akadeemia raamatusarja esimese raamatu aluseks on Vabas Akadeemias peetud astronoomialoengud.„Tänapäeval ei piisa taevakehade kirjeldamiseks enam sellest, kui astronoom istub teleskoobi kõrval, vaatab palja silmaga okulaari ja kirjutab või joonistab üles, mida ta teleskoobis näeb. Taevakehade vaatlemiseks tuleb kasutusele võtta väga keeruline tehnika, kuid ka sellest jääb väheks, sest vaatlusest saame vaid arvude rea. Selleks et aru saada, mida need arvud tähendavad, tuleb sageli appi võtta teoreetiline füüsika. Ja kui tahame teada saada taevakehade või isegi kogu Universumi minevikku või tulevikku, tuleb meil tegelda uuritavate objektide matemaatilise ja füüsikalise modelleerimisega, sest inimese eluiga on kaugelt liiga lühike, et näiteks tähtede evolutsiooni vaatlustega kindlaks teha. Samas võib evolutsioon teinekord liigagi tormiline olla, näiteks supernoovades. Kõik see teeb mitteastronoomile tänapäeva astronoomiast arusaamise keeruliseks. Raamat ongi kirjutatud eesmärgiga, et taevastest protsessidest oleks lihtsam aru saada.“Tõnu ViikAstronoom Tõnu Viik (snd 1939) on töötanud Tartu Observatooriumis alates 1963. aastast. Ta on lugenud Tartu Ülikoolis teoreetilise astrofüüsika aluste, universumi füüsika ja tähtede füüsika kursusi ning ka matemaatilise füüsika võrrandite kursust.Vaba Akadeemia raamatusarjas avaldatakse eestikeelseid algupäraseid teadustöid, populariseerivaid käsitlusi, õppekirjandust ja klassikateoste eestindusi, mis on sündinud Vaba Akadeemia tegevusest.