Книги, похожие на «Hardo Aasmäe, Mõttetute riikide aabits»

Teadmisi on mitut sorti. Mõned kuluvad kõige paremini äraeksamil, teised metsas matkates, kolmandad õhtulauavestluses. Koht, kus needkõik kokku saavad, on mälumäng. Siin pole edukad mitte need, kes onentsüklopeediad pähe õppinud, vaid pigem need, kes käivad maailmas ringilahtiste silmadega ja tunnevad kõige vastu elavat huvi. See mälumänguraamatannab võimaluse – olgu siis puhtalt lugemise mõnust või kellegagivõisteldes – teha tiir ühtaegu tuntud ja veel avastamata teadmiste maailmas.Eesti mahukaim mälumänguraamatut – 5300 küsimust!

Viis aastat on möödas eelmise ja Eesti esimese käsiraamatu ilmumisest. Otsustasime seda seiklust korrata, sest maailm ja personalijuhtimise valdkond Eestis on vahepeal oluliselt edasi arenenud. Tegu pole kordustrükiga vaid täiesti uue raamatuga. Võtsime aluseks küll vana väljaande, aga kirjutasime seda edasi, tegime täiesti uue raamatu. Ka autorid on osaliselt uued. Vahepeal on muutunud ka PARE strateegia, oleme PARE Akadeemiaga sisenemas Eesti koolitus-arendusturule. Käsiraamat on Akadeemia üks alussammastest.Raamatus leiavad käsitlemist järgmised teemad:1. Organisatsiooni strateegia ja personalistrateegia2. Personali planeerimine3. Töö analüüs4. Personali värbamine ja valik5. Tulemusjuhtimine6. Personaliarendus ja koolitus7. Tasustamine8. Organisatsiooniuuringud9. SisekommunikatsioonMeie käsiraamatu autoriteks on personalijuhtimise valdkonna vaieldamatud liidrid ja asjatundjad. Kõik nad on ka praktikud ja see pole juhus. Paljud meie autoritest loevad personalijuhtimise loenguid eri õppeasutustes, sealhulgas PARE enda koolitustel ja arenguprogrammides.

Mis on aja ja ruumi olemus? Kus asume meie kosmoses?Kuidas avaldub kosmos meis endis?Neile olulistele küsimustele pakub vastust tunnustatud astrofüüsik ja menuteoste autor Neil deGrasse Tyson.Vähestel inimestel on meie päevil mahti kosmost põhjalikumalt tundma õppida. Tyson kirjeldab meile selle olemust ja arengut ning astrofüüsika ajalugu neis lühikestes ja ladusates peatükkides, mille lugemiseks on kerge aega leida ka tänapäeva kiire elutempo kõrvalt.SISSEJUHATUSViimastel aastatel ei möödu nädalatki, ilma et mõni kosmiline avastus jõuaks suurte tähtedega ajalehepealkirjadesse. Tundub, et massimeedia sisu üle otsustajaid on universum huvitama hakanud, aga põhjalikuma kajastuse põhjuseid tuleks ilmselt otsida avalikkuse kasvanud näljast teadusteemade järele. Selle kohta leidub piisavalt tõendeid: menukad teadusteemalised telesarjad, edukad ulmefilmid, kus mängivad esimese järgu tähed ja mis on ekraanile toodud tunnustatud produtsentide ja režissööride poolt. Viimasel ajal on oluliste teadlaste elulugudel põhinevad kinofilmid saanud lausa omaette žanriks. Ka teadusfestivalid, ulmeteemalised kokkutulekud ning teadusteemalised teledokumentaalid äratavad kogu maailmas laialdast huvi.Kõigi aegade enimteeninud filmi lavastanud režissöör valis loo sündmuspaigaks planeedi, mis tiirleb kauge tähe ümber. Selles mängib tuntud näitlejanna, kes kehastab astrobioloogi.* Enamikel teadusharudel läheb praegusel ajal hästi, kuid astrofüüsika valdkonnal veel kõigist paremini. Usun, et ma tean, mispärast. Mingil hetkel on igaüks meist öötaevasse vaadates küsinud: Mida see kõik tähendab? Kuidas see kõik töötab? Ja milline on minu koht universumis?Kui sul pole aega, et universumit tundma õppida kursuste, õpikute või dokumentaalfilmide kaudu, kuid soovid siiski tähendusrikast lühikokkuvõtet antud valdkonnast, siis on mul sulle pakkuda „Astrofüüsika inimestele, kel on kiire“. Sellest õhukesest teosest omandad põhiteadmised, mis aitavad sul orienteeruda kõigis olulisemates ideedes ja avastustes, millel tugineb kaasaegne arusaam universumist. Kui seeläbi suudad minu teadusvalla kohta asjatundlikult mõtteid vahetada ja sul tekib nälg enamagi järele, siis võin oma tööd õnnestunuks pidada.Peeter Helme soovitab: «Nõnda võib soovitada deGrasse Tysoni raamatut igale kooliõpilasele, kelle jaoks keemia ja füüsika on nürid ja mõttetud ained. Aga see on tõeliselt mõnus lugemine igaühele, tõmmates korraks tähelepanu kõrvale maistelt asjadelt ja pannes nägema asju suures – ja kui ma ütlen suures, siis ma mõtlen tõesti SUURES! – plaanis.» (ERRi Kultuuriportaal)Loe ka Delfi Elutarga raamatututvustust ning Forte raamatututvustust.

"Kui suudate, kujutlege maailma aastal 2100. „Tulevikufüüsikas“ annab Michio Kaku, kelle eelmine raamat „Võimatuse füüsika“ oli New York Timesi menuk, meile rabava, provotseeriva ja paljutõotava nägemuse praegusest sajandist, tuginedes intervjuudele rohkem kui kolmesaja tippteadlasega, kes oma laborites juba leiutavad tulevikku. Tulemus on usaldusväärne ja teaduslikult täpne kirjeldus meditsiini, arvutite, tehisintellekti, nanotehnoloogia, energiatootmise ja astronautika vallas toimuvatest pöördelistest arengutest.Tõenäoliselt juhime aastal 2100 arvuteid tillukeste ajuandurite abil ja liigutame esemeid mõtte jõul, just nagu mustkunstnikud. Kõik ümbritsevad asjad sisaldavad tehisintellekti ning internetti ühendatud kontaktläätsed annavad juurdepääsu maailma infovaramule või võimaldavad silmapilgutuse abil esile manada mistahes pildi.Kuid need hämmastavad ilmutused on vaid jäämäe tipp. Kaku käsitleb emotsioonidega roboteid, antiainel töötavaid rakette, röntgennägemist ja võimet luua uusi eluvorme. Ta võtab vaatluse alla ka maailma majanduse arengu ja puudutab olulisi küsimusi: kes on tuleviku võitjad ja kaotajad? Kellel on töökohad ja millised riigid on heal järjel?Kaku käsitleb rangelt teaduslikele põhimõtetele toetudes uute tehnoloogiate loomist, kui kaugele need arenevad ja mis on nende piirangud ning ohud. Sünteesides tohutus koguses teavet, paneb ta kokku põneva pildi aastatest kuni sajandi lõpuni. „Tulevikufüüsika“ on erutav ja imeline matk läbi käesoleval sajandil toimuva teadvusrevolutsiooni.