Книги, похожие на «Bernd Ingmar Gutberlet, Maailma ajaloo 50 levinumat müüti ja valet»

Vaba Akadeemia Raamatukodu260 lkVaba Akadeemia raamatusarja esimese raamatu aluseks on Vabas Akadeemias peetud astronoomialoengud.„Tänapäeval ei piisa taevakehade kirjeldamiseks enam sellest, kui astronoom istub teleskoobi kõrval, vaatab palja silmaga okulaari ja kirjutab või joonistab üles, mida ta teleskoobis näeb. Taevakehade vaatlemiseks tuleb kasutusele võtta väga keeruline tehnika, kuid ka sellest jääb väheks, sest vaatlusest saame vaid arvude rea. Selleks et aru saada, mida need arvud tähendavad, tuleb sageli appi võtta teoreetiline füüsika. Ja kui tahame teada saada taevakehade või isegi kogu Universumi minevikku või tulevikku, tuleb meil tegelda uuritavate objektide matemaatilise ja füüsikalise modelleerimisega, sest inimese eluiga on kaugelt liiga lühike, et näiteks tähtede evolutsiooni vaatlustega kindlaks teha. Samas võib evolutsioon teinekord liigagi tormiline olla, näiteks supernoovades. Kõik see teeb mitteastronoomile tänapäeva astronoomiast arusaamise keeruliseks. Raamat ongi kirjutatud eesmärgiga, et taevastest protsessidest oleks lihtsam aru saada.“Tõnu ViikAstronoom Tõnu Viik (snd 1939) on töötanud Tartu Observatooriumis alates 1963. aastast. Ta on lugenud Tartu Ülikoolis teoreetilise astrofüüsika aluste, universumi füüsika ja tähtede füüsika kursusi ning ka matemaatilise füüsika võrrandite kursust.Vaba Akadeemia raamatusarjas avaldatakse eestikeelseid algupäraseid teadustöid, populariseerivaid käsitlusi, õppekirjandust ja klassikateoste eestindusi, mis on sündinud Vaba Akadeemia tegevusest.

Selle kohta on igal generatsioonil oma arvamus. Arvuti ees üles kasvanud nooruk arvab muidugi, et enne teda polnud üldse midagi, või siis hoopis vastupidi – et kõik vidinad, mida tema iga päev kasutab, on alati olemas olnud, ning imestab, miks vanaema nendega sina peal pole.Siit raamatust saame aga teada, et mõnigi moodsa moega asi on saanud alguse kauges minevikus, osa lausa antiikajal (jõusaal, vesiklosett, popkorn), samas kui mõni teine maailma vallutanud asi on alles üpris nooruke (lumelaud, elektriline golfiauto, läänelikud benji-hüpped, tõsielu-show’d jne.). Üllatusi siin raamatus igatahes jätkub.

Kuidas toimuvad inimese mõtteprotsessid? Kuidas sünnivad mõtted, valikud ja otsused, mis meid enim mõjutab? Autori teooria järgi suunavad mõtlemist kaks konkureerivat süsteemi, millest üks on kiire ja kogemustele tuginev ning teine on aeglane ning analüütiline.“Kiire ja aeglane mõtlemine” on üks viimaste aastate müüdumaid ja kõneldumaid aimeraamatuid kogu maailmas, mis kirjeldab populaarses vormis haaravalt inimeste mõttetegevust ning võtab kokku maailma ühe mõjukaima psühholoogi Daniel Kahnemani elutöö. Autor pälvis 2011. aastal Nobeli preemia.

Brošüüri teemaks on liikumisteedeohutus põhitähelepanuga libisemisest ja komistamisest põhjustatud kukkumistele. Kirjeldatakse,millised asjaolud viivad kukkumiseni ning tuuakse näiteid toimunud tööõnnetustest. Ohutumatöökeskkonna loomiseks antakse soovitusi nii töökeskkonna kujundamise, töö korraldamise kui kajalanõude valiku osas.

Hurraa! Siia raamatusse on kokku kogutud Hardo Aasmäe(1951–2014) lood maailma riikidest. Geograafiakandidaat oli veendunud, eteranditult iga riik maailmas on omal moel mõttetu. Hardo plaanis rääkidaneist kõigist, ent tema varajane surm tõmbas meie auahnele üritusele kahjukskriipsu peale. Lood ilmusid algselt kultuurilehes KesKus ajavahemikul2003–2014, aga vabadel ruumilistel põhjustel on siinsed variandid pikemad kuilehes. Läbi mõnusa huumoriprisma – vaid Hardole omasel viisil – ontegemist ühtaegu nii hariva, silmaringi laiendava kui ka lustliku raamatuga.Head isu!Juku-Kalle Raid,raamatu koostaja