Книги, похожие на «Tiit Sepa, Mis tähtsust sel on»

Romaan esitab meile väga elavas stiilis ühe omapärase ja huvitava noormehe iseäraliku armastusloo. Juhan Saarde nimeline mees saabub vaiksesse Loopre alevisse ühel vaiksel sügispäeval. Ta veedab oma aega peamiselt looduses jalutades, on hüpliku kõnemaneeri ja silmanähtavalt närvilise olekuga. Ent aegamööda sulab ta siiski alevi väikekodanlikku seltskonnaellu ja toob sellesse oma pikkade arutluste ning vaidlustega mõnesugust elevust. Nõnda tekib tal sümpaatia alevi vaieldamatu kaunitari, metsavahitütre Erika Thalströmi vastu. Selle suhte kirjeldamiseks kasutabki autor sõnapaari „veider armastuslugu“. Teoses on rohkesti salapärasust, sädelevaid kõnelusi ja huvitavaid inimtüüpe Loopre alevikust. Sündmustik vangistab lugeja esimesest leheküljest ega vabasta enne viimast rida, niivõrra süvenetakse noore autori esikteose ebatavalisse õhkkonda.Romaan „Veider armastuslugu“ sai kirjastuse Loodus 1939. aasta romaanivõistlusel III koha. Selle teose tegevuskohaks peetakse Aegviidu alevit, sealt ka omaaegsed prototüübid.Arp Rullingo (1935. aastani Alfred Rullinkov; 26. juuli 1913 Tallinn – 14. juuli 1942) oli eesti sportlane, ajakirjanik ja kirjanik. Õppis Gustav Adolfi Gümnaasiumis. Tegeles kergejõustikuga spordiseltsis Kalev. Töötas ajakirjanikuna, kirjutas spordiülevaateid ajakirjale Nädal Pildis, 1940–1941 ajalehe Noorte Hääl osakonna juhataja. Hukkus 1942. aastal Punaarmees.Arvustus: Kangro, B. – Looming, 1939, nr.10, lk.1127-1128.

320 lkPõhja-Aafrika rannikul asuvas Orani linnas algab katk mitme kuulutusliku sündmusega, mida inimesed kummatigi tähele ei pane. Järk-järgult saab tõvest aga kõike ja kõiki ümbritsev reaalsus, mis kustutab mineviku ning paiskab oma ohvrid äärmuslikku kannatuste jadasse, hullusesse, aga ka kaastundesse.Neutraalseks jääda sooviv katkukroonika kirjeldab fakte ja arve ning näitab linnas toimuvaid muutusi. See on lugu raugematust õudusest, ellujäämisest ja vastupanust, eelkõige aga sellest, kuidas inimkond on läbi aegade surmale vastu astunud.Nobeli auhinna laureaat Albert Camus (1913–1960) sündis ja kasvas Alžeerias. Ta oli ajakirjanik, toimetaja, näite- ja romaanikirjanik, arvukate lühijuttude ja poliitiliste esseede autor, aktivist ning – kuigi ta seda ise eitas – filosoof. 25aastaselt kolis Camus Prantsusmaale ja osales aktiivselt vastupanuliikumises. Tema kirjatööde peamisteks mõjutajateks on peetud nii 1930. aastatel läbielatut kui ka Alžeerias veedetud lapsepõlve- ja noorusaastaid.

Mõrvalood KopenhaagenisKørneri ja Werneri esimene lugu„Krokodillilind“ on kõhedusttekitav krimilugu leidliku, keeruka ja üllatava süžeega.Ühes Kopenhaageni südalinna majas astub pensionär Gregers Hermansen ettevaatlikult trepist alla. Alumise naabri uks on irvakil, ja kui Gregers tahab uksepiidale toetada, kukub ta õnnetul kombel korterisse. Aga miski muudab kukkumise pehmemaks … Toibudes avastab ta, et lamab noore naise laibal.Juhtumit, mis pöörab elu selles linnamajas pahupidi, asuvad lahendama inspektor Jeppe Kørner ja tema kolleeg Anette Werner. Peagi selgub, et üks majaelanikest kirjutab krimiromaani – raamatut, kus mõrvatud on noor naine korteris Gregersi all.„Krokodillilind“ on esimene raamat Jeppe Kørneri ja Anette Werneri sarjas. 2016. aasal ilmunud „Krokodillilind“ on Engbergi debüütromaan, milles põimuvad reetmine, kadedus ja kättemaks ning mida iseloomustavad tundlikult kujutatud inimsaatused. Katrine Engberg on üks edukamaid Taani naiskrimiautoreid. Tema raamatuid on avaldatud enam kui 15 keeles. Kopenhaageni Østerbro linnaosa on Katrine kodu juba tema lapsepõlvest saati, praegu elab ta seal koos oma poja ja mehega.