Книги, похожие на «Marc Dingham, Kuidas inimaju töötab»

Äripartner suhtub teisse vaenulikult, klient satub raevu iga pisiasja peale, kaastöötaja küünilisus ületab igasugused piirid? Kuidas panna sellises keerulises olukorras inimesed oma soovi kohaselt tegutsema? Raamatus „Lihtsalt kuula!” avaldab kogenud psühhiaater ja konsultant Mark Goulston saladuse, kuidas kõigi inimestega kontakti leida, isegi sellistes olukordades, kus tulemuslik suhtlus paistab ilmvõimatu. „Liiga lihtne see ei ole,” ütleb Goulston. „Inimestel on soovid, vajadused ja kavatsused ning oma saladusi ei kipu nad teiega jagama. Nad on stressis, neil on kiire ja nad tunnevad sageli, et jõud kipub kohustuste koorma all raugema. Stressi ja ebakindlusega toimetulekuks ehitavad nad enda ümber nähtamatud tõkked, mistõttu on nendeni raske jõuda isegi siis, kui teil on ühised eesmärgid.” „Lihtsalt kuula!” pakub silmapaistvalt tõhusaid vahendeid ja meetodeid, mis aitavad alati, kui kriitilisse seisu satub tööülesanne, müügitehing või ka isiklik suhe. Kui tõhusad on Goulstoni meetodid? Üks tema erialasid on pantvangikriiside lahendamisega tegelevate FBI agentide ja politseinike koolitamine. Need inimesed peavad suutma toime tulla olukordadega, kus on kaalul ei enam ega vähem kui inimelud. „Soovitused, mida ma neile empaatiavõime arendamiseks, pingete maandamiseks ja inimeste samale lainele häälestamiseks jagan, toimivad igas olukorras,” ütleb Goulston. „Pole vahet, kas te alustate oma esimesel töökohal, olete müügimees või firmajuht, vilumuse saavutamisel võite neid võtteid rakendada mis tahes valdkonnas.”

Meie meelel on suurem infotöötlusvõime kui kõigil Maal leiduvatel arvutitel, ruuteritel ja internetiühendustel kokku. Näiteks on aju tillukeses, umbes liivatera suuruses tükikeses sada tuhat neuronit ja miljard sünapsi, mis kõik omavahel infot vahetavad. Aju on meele superarvuti, mis võib siduda sada triljonit bitti infot.Niisiis on meie kasutuses hämmastav võimsus, aga kuidas me seda kasutame? Meelt saaks kasutada palju paremini. Umbes poole ärkveloleku ajast mõtleme millelegi muule kui hetkel toimuvale. Sageli püüame teha mitut asja korraga, kuid hiljutised uuringud näitavad, et selline rööprähklemine vähendab märkimisväärselt meie üldist jõudlust.Me teadvustame vaid murdosa sellest, mida mõtleme, tunneme ja tajume, seepärast me enamasti ei märkagi, kuidas käitume ja miks just ühel või teisel moel. Seda võiks võrrelda olukorraga, kus meie käsutuses on suur moodne kruiisilaev, kuid ookeanireisi asemel popsutame sellega ainult sadama läheduses.Meel töötab suurema osa ajast automaatselt. Me ei teadvustagi seda ja püsime seetõttu harjumuste kitsas ringis. Vaimselt, emotsionaalselt ja käitumuslikult toimime ikka nii nagu alati – ja ka tulemus on selline nagu alati.Mõnikord õnnestub küll piiridest välja murda ja midagi teisiti teha, kuid suure tõenäosusega ei saa neist uutest lahendustest ja headest kavatsustest harjumust ning automaatrežiim jätkub. Siiski saame palju paremini toimida, tuleb ainult õppida oma meelt tõhusamalt kasutama.Selle raamatu eesmärk on aidata meelel automaatrežiimist sagedamini välja tulla. Seda on võimalik teha ja see muudab elu palju paremaks. Muutume paindlikumaks, meie suhted on tugevamad ja me suudame ootamatute olukordadega paremini toime tulla. Oleme erksamad, elavamad ja loovamad. Selleks on vaja pühenduda raamatus toodud nõuannetele vaid 10 minutit päevas.

Ajad, kus lastekasvatuse eesmärgiks oli õpetada vastuvaidlematut sõnakuulamist ja vanemate võimule allumist, on möödas. Seetõttu ei saa me enam kasutada neid lastekasvatusmeetodeid, mille eesmärgiks oli kuulekuse kasvatamine. Meie kõigi soov on näha oma lapsi iseseisvate, vastutusvõimeliste, avatud ja endaga kontaktis olevate inimestena. Selliseks saab laps kasvada vaid perekonnas, kus kõige olulisemaks on vanema ja lapse vaheline lähedane ja avatud suhe. Paraku pole enamik meist oma lapsepõlves sellist kasvatust kogenud ning ainus, mida me sageli teame on see, kuidas me EI TAHA oma last kasvatada. Jesper Juuli raamat annab lapsevanematele võimaluse leida vastused paljudele põletavatele ja seni vastuseta küsimustele. Piiride panemine, vastutuse võtmine, otsuste tegemine, lapse enesehinnang ja eneseaustus ning teised ülimalt olulised teemad leiavad selles raamatus põhjalikku ja kaasaegset käsitlust. Kui meie laste käitumine paneb meid tundma, et oleme lapsevanematena läbi kukkunud, siis on põhjuseks peaaegu alati see, et me pole suutnud muuta oma armastavaid tundeid armastavaks käitumiseks ja oma häid kavatsusi tõhusaks koostoimimiseks. Meie laste tarkus seisneb selles, et kohe sünnist alates suudavad nad oma tundeid väljendades anda meile tagasisidet. Lapsevanem saab seda tagasisidet kuulata ja sellest õppida, luues seeläbi oma lapsega veelgi lähedasemad suhted. Jesper Juul sündis 1948. aastal Taanis ja on ametilt pereterapeut ja -nõustaja. Juul on rahvusvaheliselt tunnustatud peresuhete alane autoriteet ja mitmete raamatute autor. Ta on pereteraapia keskuse Kempler Institute of Scandinavia direktor ning töötab ka Horvaatia rahvusvahelises perenõustamise keskuses, jagades oma aega Kopenhaageni ja Zagrebi vahel.