Книги, похожие на «Александр Куприн, Kui ma näitleja olin»

Kuidas oleks ühe odavreisiga … Ikea kapis? See romaan jutustab ühe inimese uskumatutest seiklustest Euroopa neljas kandis ja Gaddafi-järgses Liibüas. See on ka armastuslugu, milles on rohkem kihinat kui kokakoolas ja naeruturtsatusi igal leheküljel, kuid samuti välgatusi õudsest tegelikkusest, kus päevast päeva heitlevad oma elu eest salareisijad, meie sajandi viimased tõelised seiklejad, teel vabade maade, parema põlve ja priiuse poole. Elas kord Ajatashatru Lavash Patel (hääldada suupäraselt: Ajarattast Uur või Asjata Sa Truu), hindu, kes kandis seljas halle rõivaid, kõrvades trobikonda rõngaid ja nina all vägevaid vuntse – erialalt fakiir, libafakiir. Ühel päeval maandub seesinane hindu Charles de Gaulle’i lennujaamas Pariisis, sihiks Ikea, see valmismööbli Meka ja majatarvete Jeruusalemm, ning eesmärgiks hankida endale staatust kinnitav magamisase: naelvoodi. Taksojuht pügatud ja vooditellimus esitatud, tuleb reisimehel tõdeda, et kõige otstarbekam on kaup ära oodata sealsamas poes. Ta seab end Ikeasse ööbima – ja siis hakkab juhtuma!Romain Puértolas on sündinud 1975. aastal Montpellier’s. Prantsusmaa, Hispaania ning Inglismaa vahel põigeldes on ta järgemööda olnud DJ, muusik-laulukirjutaja, keeleõpetaja, suuline ja kirjalik tõlkija, stjuuard ja mustkunstnik, proovides seejärel õnne naiste pooleks saagijana ühes Austria tsirkuses. Niiskete peopesade tõttu sai ta kinga ja pühendus seejärel sundmõttelisele kirjutamisele. 450 romaaniga aastas – mis teeb 1,2328767123 romaani päevas – võib ta viimaks täita oma Ikea raamaturiiuli omaenda teostega ja varjata niiviisi ära selle jõledad plastmassist kinnitused.

Kultusraamatuks saanud Joomahullu päevaraamatu ähmased antikangelased kakerdavad nüüd Juha Vuorise netis ja varasemates raamatutes avaldamata lugudes. Osa neist kirjutas Vuorinen ajalehte Myrkky, kus need avaldati juba millalgi möödunud sajandil.

Ühel tavalisel suveõhtul kaob paljutõotav noor kunstnik Claire Gelling jäljetult ja on põhjust arvata, et ta on röövitud. Kui Claire aasta hiljem ootamatult koju naaseb, asendub vanemate rõõm peagi hämmelduse ja õudusega, sest nende tütrega on midagi väga valesti. Claire on tuim, ükskõikne ja käitub masinlikult. Ta on justkui … robot. Nagu sellest veel vähe oleks, on naise näol sügavad lõikehaavad ja ta ei mäleta juhtunust midagi. Kas Claire üldse on Claire? Mis on päris ja mis mitte? Algab vanemate visa võitlus tütre päästmise nimel. Psühhiaater Adam Loori abil jõutakse aastatetaguse tragöödia ja uskumatuna näiva tõeni. Noore autori Margaret Kalmu põnevikus „Poolpäris” põimuvad ulme ja tegelikkus, pannakse proovile peresidemed ning näidatakse, kui õrn on piir armastuse ja kinnisidee ning geniaalsuse ja hulluse vahel.

Anton Tšehhovi 1889. aastal ilmunud novell, kus pankur ja jurist sõlmivad kihlveo selgitamaks milline karistusviis on ebamoraalsem – eluaegne vanglakaristus või surmanuhtlus.

Ma ei arvanud, et siia naasen. Eksootikat sai ühel hetkel minu jaoks liiga palju ja ma põgenesin tagasi Euroopasse. Aga siin ma olen, jälle Aafrikas, kuus aastat hiljem. Üksinda, vanemana, eneseiroonilisemana ja mitte ajakirjanikuna, vaid hoopis valimisvaatlejana. Tulin uuesti, et otsida lepitust, sest vajasin oma Uganda-loole teistsugust lõppu.Ja ma leidsin selle.Siin raamatus põimuvad uued kogemused ja tunded mälestustega mägigorilladest, luulegrupis osalemisest, jalgsisafarist ja kohatud ugandalastest. Kuus aastat võib tunduda palju, kuid üsna pea selgub, et see on vaid tilk ajaookeanis.Anna-Maria Penu on kirjutanud nii Hispaaniast kui ka Aafrikast. Tema sulest on Petrone Prindi kirjastuses ilmunud „Minu Hispaania“ ja reisiromaani „Kes kardab Aafrikat?“ esimene osa.