Книги, похожие на «Anton Tšehhov, Kihlvedu»

See lugu juhtus siis, kui koduloomad olid alles metsikud. Koer oli metsik, lammas oli metsik ja siga oli metsik – kõik nii metsikud kui üldse võimalik. Metsikult ja omapead luusisid nad ringi niiskeis ürgmetsades. Aga metsikuim kõigi metsloomade hulgas oli kass. Ta kõndis alati omapead, ja kõik kohad olid talle ühesugused.

Raamatus on kaks toredat jõulujuttu, mille on kirjutanud noor autor Ermo Liedemann. Muinasjutt „Jõulumeister” räägib sipelgapoisist Rasmusest, kes üle kõige jõulusid armastab. Vapper sipelgapoiss aitab jõuluvana hädast välja ning päästab sellega jõulud. Jutus „Jõuluvana lauluvõistlus” hakkavad Sipelgaküla elanikud usinalt jõululauluvõistluse jaoks laule kirjutama. Mis lauluvõistlusest saab ja kes saadetakse Sipelgakünka rahvast esindama, lugege juba raamatust.

Raamat räägib neli vahvat lugu, kus peategelaseks siil. Kolme loo autor on August Jakobson, üks lugu on rahvajutt. Jutus „Siil praeb sitikat” veab sitikas siili ninapidi ja pääseb niimoodi eluga. „Siili ja jänese võidujooks” on krutskeid täis lugu sellest, kuidas siil jooksmises jänest võidab. „Miks siil turtsub” pajatab sellest, kuidas siil ennevanasti tark ja väle loom oli, aga Metsaisa hoiatustele vaatamata oma kiiruse ja tarkuse kaotas. Rahvajutus „Siil ja rebane augus” teesklevad siil ja rebane surnuid ja pääsevad nii august välja.

Keskustest ja suurtest teedest eemal, ammu suletud Vaariku mõisakooli lähedal mäekünkal seisab valge kahekorruseline kivimaja. Selles elavad ja veedavad oma rahulikke pansionipäevi kolm naishinge, kes on aastakümneid koolis töötanud. Siis aga tuleb siinsesse konnatiigiellu ootamatu muutus – majja kolib neljanda elanikuna üksik, täiesti eluvõõras meespensionär, kes on eluaeg vaid naiste ülalpeetavana linnas elanud, raamatukogus töötanud ja ennast uhkustavalt boheemlaseks nimetab.

Kui koduabiline Irina avab Baudode perekonna korteri ukse, ei aima ta veel midagi halba, kuid õige varsti tormab karjudes tagasi tänavale. Korter on segi pööratud ja lambikonksu küljes ripub majaperenaise surnukeha. Esmapilgul näib tegu olevat enesetapuga… või on see hoopis luhtaläinud sissemurdmine? Kas jõhkralt otsekohest ja küünilist, kuid samal ajal tundliku intuitsiooniga aseprefekt Rocco Schiavonet on võimalik valejälgedele juhatada?Schiavone asub lahendama oma teist mõrvajuhtumit vaenuliku kliimaga Itaalia Alpides, pistes samal ajal rinda oma isiklike kummitustega minevikust: ta igatseb ikka kodulinna Rooma järele ja õhtuti külastab teda mõtetes tema naine Marina. Roomas sündinud krimikirjanik Antonio Manzini (1964) on tegev ka näitleja ja stsenaristina. 2014. aastal avaldatud „Aadama küljeluu“ on teine romaan Rocco Schiavone seeriast. Esimene, „Must rada“, ilmus Toledo kirjastuselt eesti keeles 2017. aastal.