Книги, похожие на «Александр Куприн, Kui ma näitleja olin»

Justine ja Daniel Homage on Pariisis elav väärikas ja edukas abielupaar. Kuid väärikus on vaid fassaad, mille on kujundanud terve elu mehe kõrvalehüppeid kannatanud Justine. Viimaks naise kannatus katkeb ja ta läheb meest teolt tabama. Olukord kujuneb aga selliseks, et Justine peab esinema teise naisena, klopsides kokku loo teisikutest. Kas mees läheb pettuse õnge?

Printsess Thead haaras kabuhirm, kui ta isa, Kostase kuningas, talle teatas, et ta peab abielluma naaberriigi monarhiga. Kuningas Otho oli Kostase jaoks väga oluline isik, kuid paraku oli mees väga vana. Tagant kihutatuna suure armastuse unistusest, põgeneb Thea lossist ja kohtub kõrgel metsastes mägedes Nikose-nimelise kunstnikuga.Thea tajub instinktiivselt, et Nikos on osa temast ja mees tunneb sama printsessi suhtes. Nad suudavad teineteise mõtteid lugeda ja nende vahel tekib lähedus, mis pühib minema kõik muu, niisiis otsustab Thea jääda kunstniku mäeküljel asuvasse majakesse. Järgmisel päeval viib Nikos Thea mustlasmuusikat kuulama, kuid tagasiteel mustlaslaagrist võtavad neid vangi kõiki Balkanimaid hirmu all hoidvad bandiidid.Kuidas Nikos Thea kahe noore himura bandiidi käest päästab ja pimedas koopas ta kätt palub – sellest kõigest räägib Barbara Cartlandi raamat.

Ray Bradbury raamatusse on koondatud ta kuulsaimad 1940. aastate lühilood, millele ta on lisanud paar uut ja saanud kollaažromaani, milles on ehedat lapsepõlvenostalgiat ja halloweeni-igatsust. Selles tegutseb surematu ja üleloomulike võimetega Elliottide perekond, kes elavad sajandeid vanas majas. Nende hulka kuuluvad öösiti taevalaotustes lendav nahkhiiretiibadega onu Einar, igavesti magav Cecy, kes suudab teiste inimeste kehasid üle võtta, ja teisi poolmütoloogilisi tegelasi. Lisaks kuulub lapsendatuna perre ka surelik poiss Timothy, kes sooviks samuti, et talle maitseks vampiiri kombel verd juua, et ta oleks surematu, kuid kes peab leppima ajaliku eluga.

Mida õigupoolest tähendab see, kui inimene ütleb, et ta on üht või teist raamatut lugenud? Kust jookseb piir lugemise ja lehitsemise, mittelugemise ja unustamise vahel?Väljakutsuva pealkirjaga teoses kutsub prantsuse esseist, kirjandusõppejõud ja psühhoanalüütik Pierre Bayard (sünd. 1954) meid mõtisklema raamatute ja nendest rääkimise üle ning eelkõige ületama raamatu mittelugemisega seotud häbi, näidates, et raamatute tundmaõppimiseks võib olla tõhusamaidki viise kui nende lugemine. Oma väidete kinnituseks toob ta ohtralt näiteid kirjandusklassika vanemast ja uuemast ajaloost.Raamatu lõpus on tõlkija Tanel Lepsoo saatesõna, mis autori väidetega polemiseerib ja neid edasi arendab.

Beau Bardsley, ainus näitleja, kes suudab pärast proua Siddonsilahkumist Theatre Royal Drury Lane´i rahvast meelitada, on haige. Tema seisundon nii raske, et tütar Shimona, keda pole kunagi teatrisse lubatud, lähebisaga kaasa riietusruumi, kus Beau Hamleti rolliks valmistub. Kui tütar sealviibib, palub liiderlik Ravenstone´i hertsog, kes on tuntud ka kui «TemaHiilgusetus«, Beau abi. Hertsog vajab noort näitlejannat kaheks päevaks ühtrolli etendama ning on valmis selle eest maksma hiigelsuure summa – 500 gini.Shimona teab, et selle rahaga saab tasuda isa reisi eest Itaaliasse ningvõib-olla päästa tema elu.