Книги, похожие на «Jordan B. Peterson, 12 elu mängureeglit. Vastumürk kaosele»

„Keha peab arvet“ räägib sellest, kuidas traumad mõjutavad vaimu ja keha, tervet inimese elu. Bessel van der Kolk, üks maailma juhtivaid traumauurijaid, on kirjutanud raamatu traumaatilise kogemuse toimemehhanismidest, võimalustest erinevat liiki traumadega toime tulla ning millised on viimaste aastakümnete avastused ning läbimurded traumade uurimisel ja ravis. „Keha peab arvet“ sisaldab suure hulga juhtumikirjeldusi, mis aitavad mõista erinevate traumade olemust ja võimalikke lahendusi, mis teeb sellest väärtusliku lugemise nii asjatundjatele kui sarnaste kaebustega inimestele.Bessel van der Kolk (snd 1943) on USA psühhiaater, kes on töötanud mh Harvardi Meditsiinikoolis ja andnud loenguid ülikoolides üle maailma. Van der Kolki peamine uurimisvaldkond on traumad ning posttraumaatiline stressihäire, ta on uurinud traumadest taastumist nii laste kui täiskasvanute puhul ning oli üks esimese teadlasi, kes uuris trauma mõju kehale ajukuvamisseadmete abi. „Keha peab arvet“ on üks viimaste aastate tähelepanuväärsemaid ja tõlgitumaid populaarteaduslikke psühhiaatriaraamatuid.

Suurbritannia juhtimisinstituudi (CMI) ja Briti Raamatukogu parima juhtimisraamatu auhinna võitja 2017.New York Timesi menuk nr 1.Amazoni parima äri- ja juhtimisraamatu nominent 2016.Adam Granti “Originaalsus” on vaieldamatult üks möödunud aasta äriraamatute tippude tippe. Oma eelmise raamatuga „Anna ja võta“ ei toonud Adam Grant avalikkuse ette mitte ainult uut põhjapanevat edu saavutamise teooriat, vaid määratles end oma põlvkonna ühe veenvaima ja provokatiivseima mõtlejana. Värskes raamatus on ta taas vastu võtnud maailmaparandamise väljakutse, kuid nüüd originaalsuse valguses. Miks kuulutada vastuvoolu ujudes uusi ideid ja väärtusi, võidelda tagurlikkuse ning ajast ja arust traditsioonide vastu? Kuidas algatada uusi ideid ja tegevusi, riskimata kõike kaotada? Kuidas vältida kollektiivmõtlemist?Grant uurib, kuidas head ideed ära tunda ning seda kuuldavaks teha, ilma et see põrkaks vastu võõristuse müüri, kuidas ehitada üles liitlaskond, valida tegutsemiseks õige aeg ning saada jagu hirmust ja kahtlustest. Raamatust leiab vastuse küsimustele, kuidas lapsevanemad ja õpetajad saavad lastes originaalsust kasvatada ning kuidas juhid saavad üles ehitada kultuuri, mis eriarvamusi soodustab.

Selles raamatus ei räägita teile, kui vahvasti aju toimib. Vähemalt ei jää esmapilgul sellist muljet. Sellest raamatust ei saa ka lugeda, kui täiuslikult aju töötab. Ta nimelt ei tööta täiuslikult.Paljud inimesed usuvad, et probleemide lahendamiseks ja edu saavutamiseks tuleb pingelisemalt, tõhusamalt ning keskendunumalt töötada. Sedasama suudavad aga kahjuks ka masinad. Meie seevastu eksleme pidevalt õigelt rajalt kõrvale, oleme ebatäpsed ja hajameelsed. Me teeme valearvestusi ja hindame valesti aega. Kuid just nende vigade tõttu tulevad meile pähe uued ideed ja head otsused.Henning Beck (snd 1983) näitab võluvalt, miks aju väidetavad nõrkused on hoopis tema salarelvad; miks meie suurim mõttejõud on sageli varjul vales mõtteviisis ja kuidas saaks neid aju tõelisi tugevusi kasutada selleks, et mõelda loovamalt ja tegutseda tõhusamalt.Henning Beck kirjeldab uskumatult ilmekalt, kuidas meie aju vigu teeb. Ja seda tehes kasutab ta enda aju veatult. Paradoks.– Vince Ebert, füüsik ja koomik

Hullult naljakas raamat ahistavast depressioonist javaimuhaigusest? Tundub kohutav idee … Aga kohutavad ideed on Jenny Lawsonileivanumber. Ta ise ütleb nii: „Tegelikult on suurem osa mu lemmikinimestestomadega ohtlikult perses, aga peale vaadates ei arvaks seda üldse, kuna meoleme õppinud seda kas varjama või nii ausalt välja näitama, et see muutubuueks normaalsu¬seks. Filmis „Hommikusöögiklubi” on selline tsitaat:„Me kõik oleme üsna veidrad. Mõned oskavad seda lihtsalt pareminivarjata.” Ja nüüd tõmba sealt see „varjata” maha.”

Kuidas öelda oma lapsele „ei“ viisil, mis oleks ühelt poolt kindel ja selge, teiselt poolt aga armastav?