Книги, похожие на «Jordan B. Peterson, 12 elu mängureeglit. Vastumürk kaosele»

Õppides märkama seda, mis toimub tegelikkuses, mitte seda, mida me arvame või tunneme inimeste, situatsioonide, info või enda kohta, on võimalik näha reaalsust tema ehtsaimas rüüs. Õppides märkama toimub ärkamine unest. Ärgates unest märgatakse esimesena takistusi, mis asetsevad püüdluste ees ja vähendavad võimet olla õnnelik. Olgu siis meie püüdluste ja õnne allikaks täiuslik tervis, täiuslik füüsiline vorm, täiuslikud suhted, parimate teadmiste ja oskuste omamine oma valdkonnas, teadmine oma päris-minast või külluslikud finantsressursid. Nii nagu märkame takistusi, on võimalik märgata ka lahendusi, kui me hoiame oma suhtumise neutraalsena. Lahendused, mis tulevad märkamise teel, on alati unikaalsed ja sobivad takistuste eemaldamiseks. Kes nii õpib märkama lahendusi, ei kohta sama takistust oma elus enam kunagi. Aastate möödudes viib see olukorrani, kus Sa näed, et elu väiksed osad hakkavad moodustama tervikut, nagu iga kodar toetab ratast, mis veereb. Hoides seda tervikut koos ja tasakaalus, on võimalik arendada oma potentsiaale elu igas fookus-valdkonnas täiuslikkuseni. Olgu see raamat Sulle inspiratsiooniks Sinu teel. Selles raamatus heidad Sa pilgu autori ellu, kus on toimunud palju erinevaid taipamisi. Kõik taipamised on seotud elu kuue kõige olulisema fookus-valdkonnaga ja ta jagab neid eesmärgiga inspireerida ja aidata lugejail elada terviklikku ja täisväärtuslikku elu.#tervikliktaipamisteraamat

"Kui kaugele on teadlased jõudnud inimaju kõige suuremate saladuste avastamisel? Inimkond teab väga palju maailmast enda ümber, kuid see, mis toimub meie peas, on jäänud siiani suuremas osas mõistatuseks. Mis toimub seal kummalises maailmas – inimmeeles –, mis teeb meid nii iseloomulikult inimlikuks? Teadvus ühendab aistingud, ettekujutused, tajud, mõtted ja mälestused ning vormib nendest ainulaadse sulami, mis moodustab meie isiksuse. Tänu sellele oleme teadlikud maailmast enda ümber ja iseendast. Kuidas on võimalik, et see kõik tekib justkui juhuslikult umbes kilogrammist ajurakkudest – see on üks maailma suurimaid lahendamata mõistatusi. „Sinu teadvuse saladustes“ viivad maailma juhtivad aju-uurijad ja New Scientisti meeskond lugeja põnevale rännakule läbi inimmeele, püüdes jõuda selgusele, mis see teadvus siis ikkagi päriselt on ning mida me võime selle kohta õppida siis, kui asjad viltu lähevad. Arutletakse selle üle, kas inimene suudab kunagi ehitada teadlikke masinaid, mida saame loomade teadvust uurides teada inimeste kohta, ja uuritakse vaba tahet. "

Suurbritannia juhtimisinstituudi (CMI) parim juhtimisraamat 2018. Enamus tublisid spetsialiste tabab sama saatus – ühel ilusal päeval lükatakse lauale pakkumine astuda järgmine loogiline samm ning võtta vastu juhi positsioon. Vaid vähesed aimavad sel hetkel, millise portsu otsa on nad tegelikult astumas. Peagi on klaar, et senistest suurepärastest tehnilistest oskustest üksi ei piisa, et uus amet sisuga täita. Ja nagu sellest veel vähe oleks, selgub, et ka edumõõdikud on nüüdsest sootuks teised – otsustavaks pole enam isiklik, vaid kogu meeskonna võimekus. Juhi päevad pole teps mitte vennad. Uued ülesanded ja väljakutsed voolavad justkui lakkamatu joana uksest ja aknast sisse. Küll ootab juhtkond uut raportit, küll viskab boss lauale järjekordse pakilise jama, küll kisuvad tiimis suhted hapuks. Ühes senise efektiivsusega on ühtäkki jäädavalt kadunud ka rahulik uni, sest mitte miski pole sind ette valmistanud, kuidas kõige sellega elegantselt toime tulla. Kompaktses võtmes käepäraseid nõuandeid, konkreetseid juhtnööre ning põhimõtteid jagav „Juhi käsiraamat“ on võtnud sihikule kõik need olulised teemad, mida üks tõhus juht peab virtuoosi kombel valdama. Raamat koondab kokku ajakirja Harvard Business Review’ autorite kogemused, mis pärinevad klassikaks saanud artiklitest ning alles kujunemisjärgus ideedest ja uuringutest. Iga peatüki lõpus on põhipunktid ja tegevusjuhised, mis aitavad nii värskel juhil kui ka veteranil loetut kohe ka praktikasse panna. Muu hulgas tuleb juttu sellestki, kuidas:• juhtimisoskusi omandada• usaldust võita• organisatsioonis mõjukaks isikuks kujuneda• kindlakäeliselt delegeerida• tõhusalt tagasisidet anda• andekaid inimesi arendada• meeskonnatööd korraldada• finantsvahenditega opereerida• strateegiaid koostada

„Ükski pere pole saar“ on liigutav ja kaasakiskuv lugu aktiivsus-ja tähelepanuhäire (ATH) ja autismispektri häirega last kasvatava pere igapäevaelust.“Ükski pere pole saar” räägib süütundest, mis on tuttav paljudele erivajadustega laste vanematele, ja sellest, kuidas lapse vajadust suurema toetuse järele pannakse pahatihti halva kasvatuse, liigse suhkru või ebaturvaliste peresuhete süüks.ATH-lapsed endale külge sildi „rumal“ või „halvasti kasvatatud laps“, kuid ATH-l pole rumaluse ega halva kasvatusega mingit pistmist. Samamoodi kogevad halvustamist ATH-ga laste vanemad, kes tunnevad end sageli lapsevanema rollis ebaõnnestununa, kuid kes janunevad hoopis mõistmist ja toetust.See räägib ühiskonnast ja koolisüsteemist, mis tihti ei aktsepteeri erinevusi, ja ühe lapse igatsusest kuuluda teiste hulka.Raamat põhineb autori isiklikel kogemustel ja pakub kindlasti samas olukorras olevatele peredele nii äratundmishetki kui ka lohutust.

Business Weeki, New York Times Businessi ja USA Today bestseller.Riskijuhtimise võimekus ning koos sellega kasvav isu võtta üha uusi riske ja teha tulevikku vaatavaid valikuid on majandussüsteemi lahutamatuks osaks. Kuid mitte ainult – riskijuhtimine saadab meid ka paljude teiste otsuste langetamisel alates rahvatervise kaitsest ja perekonna planeerimisest kuni kindlustusmaksete tasumise ning turvavöö kinnitamiseni. „Jumalatega võidu“ selgitab, kuidas tulevik oleviku teenistusse panna, kuidas riski mõista, seda mõõta ja selle tagajärgi kaaluda. Risk kätkeb endas psühholoogia, matemaatika, statistika ja ajaloo kõige sügavamaid tahke. Bernstein püstitab raamatus mitmeid igavikulisi küsimusi: näiteks mil määral peaksime lootma, et minevikumustrid meile räägivad, mida tulevik toob? Mis loeb rohkem: kas faktid või subjektiivne usk? Üks asi on koostada matemaatiline mudel, mis näib selgitavat kõike. Seistes aga silmitsi igapäevaelu katsumustega, võib faktide mitmetähenduslikkus või südametukse jõud selle mudeli lihtsalt minema pühkida. Sõna „risk“ tuleb itaaliakeelsest sõnast risicare ehk „julgema“, viidates sellele, et risk on pigem valikuvõimalus, mitte saatus. Arvude keeles rääkivad täringud ning ruletiratas, aktsia- ja võlakirjaturg on ideaalseks laboriks, kus riski olemust lähemalt uurida.