Книги, похожие на «Jenny Lawson, Hullult õnnelik»

Meie meelel on suurem infotöötlusvõime kui kõigil Maal leiduvatel arvutitel, ruuteritel ja internetiühendustel kokku. Näiteks on aju tillukeses, umbes liivatera suuruses tükikeses sada tuhat neuronit ja miljard sünapsi, mis kõik omavahel infot vahetavad. Aju on meele superarvuti, mis võib siduda sada triljonit bitti infot.Niisiis on meie kasutuses hämmastav võimsus, aga kuidas me seda kasutame? Meelt saaks kasutada palju paremini. Umbes poole ärkveloleku ajast mõtleme millelegi muule kui hetkel toimuvale. Sageli püüame teha mitut asja korraga, kuid hiljutised uuringud näitavad, et selline rööprähklemine vähendab märkimisväärselt meie üldist jõudlust.Me teadvustame vaid murdosa sellest, mida mõtleme, tunneme ja tajume, seepärast me enamasti ei märkagi, kuidas käitume ja miks just ühel või teisel moel. Seda võiks võrrelda olukorraga, kus meie käsutuses on suur moodne kruiisilaev, kuid ookeanireisi asemel popsutame sellega ainult sadama läheduses.Meel töötab suurema osa ajast automaatselt. Me ei teadvustagi seda ja püsime seetõttu harjumuste kitsas ringis. Vaimselt, emotsionaalselt ja käitumuslikult toimime ikka nii nagu alati – ja ka tulemus on selline nagu alati.Mõnikord õnnestub küll piiridest välja murda ja midagi teisiti teha, kuid suure tõenäosusega ei saa neist uutest lahendustest ja headest kavatsustest harjumust ning automaatrežiim jätkub. Siiski saame palju paremini toimida, tuleb ainult õppida oma meelt tõhusamalt kasutama.Selle raamatu eesmärk on aidata meelel automaatrežiimist sagedamini välja tulla. Seda on võimalik teha ja see muudab elu palju paremaks. Muutume paindlikumaks, meie suhted on tugevamad ja me suudame ootamatute olukordadega paremini toime tulla. Oleme erksamad, elavamad ja loovamad. Selleks on vaja pühenduda raamatus toodud nõuannetele vaid 10 minutit päevas.

Äripartner suhtub teisse vaenulikult, klient satub raevu iga pisiasja peale, kaastöötaja küünilisus ületab igasugused piirid? Kuidas panna sellises keerulises olukorras inimesed oma soovi kohaselt tegutsema? Raamatus „Lihtsalt kuula!” avaldab kogenud psühhiaater ja konsultant Mark Goulston saladuse, kuidas kõigi inimestega kontakti leida, isegi sellistes olukordades, kus tulemuslik suhtlus paistab ilmvõimatu. „Liiga lihtne see ei ole,” ütleb Goulston. „Inimestel on soovid, vajadused ja kavatsused ning oma saladusi ei kipu nad teiega jagama. Nad on stressis, neil on kiire ja nad tunnevad sageli, et jõud kipub kohustuste koorma all raugema. Stressi ja ebakindlusega toimetulekuks ehitavad nad enda ümber nähtamatud tõkked, mistõttu on nendeni raske jõuda isegi siis, kui teil on ühised eesmärgid.” „Lihtsalt kuula!” pakub silmapaistvalt tõhusaid vahendeid ja meetodeid, mis aitavad alati, kui kriitilisse seisu satub tööülesanne, müügitehing või ka isiklik suhe. Kui tõhusad on Goulstoni meetodid? Üks tema erialasid on pantvangikriiside lahendamisega tegelevate FBI agentide ja politseinike koolitamine. Need inimesed peavad suutma toime tulla olukordadega, kus on kaalul ei enam ega vähem kui inimelud. „Soovitused, mida ma neile empaatiavõime arendamiseks, pingete maandamiseks ja inimeste samale lainele häälestamiseks jagan, toimivad igas olukorras,” ütleb Goulston. „Pole vahet, kas te alustate oma esimesel töökohal, olete müügimees või firmajuht, vilumuse saavutamisel võite neid võtteid rakendada mis tahes valdkonnas.”

Meie aju on kohanenud küttide ja korilaste eluviisiga. Tänapäeval elame aga hoopis teistsuguses maailmas. See vastuolu viib süstemaatiliselt esinevate mõtlemisvigade tekkimiseni – neil võib olla hävitav mõju meie majanduslikule olukorrale, karjäärile, tervele meie eluõnnele. Rolf Dobelli võtab luubi alla kõige riukalikumad mõtlemisvead, mille otsa me ikka ja jälle komistame. Ja nii saamegi teada, miks me oma teadmisi järjekindlalt tegelikust suuremaks peame (ja teisi inimesi lollimaks, kui nad tegelikult on), miks miljonite inimeste heakskiit asja õigeks ei muuda ja me ikka karjainstinktiga kaasa läheme, või miks me hoolimata kõigest usume teooriaid, mis on teaduslike meetodite abil valeks tunnistatud.Rolf Dobelli tekstid pakuvad nii erakordselt kasulikke teadmisi kui ka lugemisnaudingut.„Selgelt mõtlemise kunst“ oli ilmudes ülimalt populaarne, raamat tõusis Saksamaal ja Šveitsis käsiraamatute müügitoppi ning püsis Saksa Der Spiegeli menukite topis 30 nädalat järjest esikohal.Rolf Dobelli (sündinud 1966) on ettevõtja, kirjanik ja kolumnist. Dobelli lõpetas St. Galleni ülikooli Šveitsis, kus ta sai ka majandusfilosoofias doktorikraadi. Ta oli mitme Swissairi tütarfirmade juht ning asutas koos sõpradega maailma suurima majandusalaste raamatute ja artiklite sisukokkuvõtteid avaldava kirjastuse getAbstract. Dobelli kuulub Šveitsi-Ameerika kaubanduskoja ja Life Science Zurich juhatustesse. Ta on ka edge.org ning PEN-klubi liige. Rolf Dobelli on zurich.minds ja selle järglase world.minds kogukonna looja ja kuraator – see on maailma juhtivaid teadlasi, mõtlejaid, kultuuritegelasi ja majandusinimesi ühendav organisatsioon. Dobelli kirjutab regulaarselt sellistele väljaannetele, nagu Die Zeit, FAZ („Saksa New York Times“) ja Šveitsi SonntagsZeitung. 35-aastasena hakkas Dobelli kirjutama, alguses romaane, seejärel käsiraamatuid. Tema kaks viimast raamatut kannavad pealkirja „The Art of the Good Life“ („Hea elu kunst“) ja „Die Kunst des klugen Handelns“ („Targa äriajamise kunst“). Rolf Dobelli elab Šveitsis, Bernis.Vaata ka: www.dobelli.com

Kuidas hellitada hullumeelseid ideid, mille abil võidetakse sõdu, ravitakse haigusi ja muudetakse tööstustLehekülgi: 344Wall Street Journal bestseller.Aasta parim juhtimisraamat, Amazon, Bloomberg, Financial Times, Forbes, Washington Post.Bill Gates, Daniel Kahneman, Malcolm Gladwell, Dan Pink ja Adam Grant soovitavad. Innovaatiline organisatsioonikultuur on kuum sõna, millega leheveergudel ja konverentsidel paguneid teenida. Ühel hetkel kipub aga innovaatilisus džinni kombel pudelist haihtuma. Inimesed on samad, töökultuur on sama, aga endist innovatsioonipuhangut enam pole. Miks? Suurte inimrühmade toimimise tuum on midagi sellist, mida enamusel on lihtsalt raske mõista, väidab Safi Bahcall.Nokiat tunti 1970ndatel kummisaabaste ja tualettpaberi tootjana. Kolmkümmend aastat hiljem oli Nokiast saanud Euroopa väärtuslikuim firma, kes müüs ligi pooled planeedi nutitelefonidest. Aastal 2004 leiutas rühm Nokia insenere telefoni, millel oli internetivalmidus, suur värviline puutetundlik ekraan ning kõrge resolutsiooniga kaamera. Nad pakkusid välja teisegi hullumeelse idee: netipõhise rakenduste poe. Juhtkond lasi mõlemad projektid põhja. Kolm aastat hiljem nägid need samad insenerid oma ideede materialiseerumist San Francisco laval. Steve Jobs tutvustas iPhone’i. Viis aastat hiljem oli Nokia mängust väljas. Rühmade ja ettevõtete käitumismustri äkiline muutus – samad inimesed käituvad korraga kardinaalselt teisiti – on paras müsteerium. Korporatsioonid väidavad, et suurtel firmadel ebaõnnestuvad asjad põhjusel, et nende töötajad on konservatiivsed ja riskikartlikud: kõige põnevamad ideed tulevat hoopis väikestest ettevõtetest. Aga laske vaid see alalhoidlik suurkorporatsiooni tüüp idufirma uksest sisse, kui lips lendab nurka ja hullumeelseid asju hakkab juhtuma. Sama inimene võib toimida ühes kontekstis konservatiivse projektitapjana, teises aga lahingulippu lehvitava sõdalasena.Sama muster põhjustab ka mateeria veidrust, mida nimetatakse faasisiirdeks. Kui virutada haamriga veega täidetud vanni, plärtsatab see läbi vee. Kui alandada vee temperatuuri külmumise piirini ning seejärel haamriga taas virutada, puruneb veepind kildudeks. Sama molekul toimib ühes kontekstis nagu vedelik ja teises nagu kõva tahke aine. Loogika, mis kehtib ka töörühmade ja ettevõtete puhul. Edukas pööraste ideede toitmine on üks organisatsiooni faase, samamoodi nagu vedel olek on mateeria faas. Mõistes neid faas, mõistame ka seda, miks meeskonnad ühtäkki muutuvad ning kuidas seda üleminekut sujuvalt reguleerida. Täpselt nagu temperatuur reguleerib vee külmumist. Et uuendusmeelsus ei tarduks, tuleb kindlaks teha pisikesed arengud struktuuris ning seejärel jäika töörühma muuta.

90 parimat juhtimistsitaati koos kasutusjuhistegaJames McGrathi sulest ilmunud „Suure juhtimistarkuse väike käsiraamat“ on järg tema menukile „Suurte juhtimisteooriate väikene käsiraamat“, mis hinnati aastal 2015 Suurbritannia juhtimisinstituudi ja Briti raamatukogu poolt praktilise juhi kategooria parimaks. Sarnaselt McGrathi eelmisele kogumikule külvab ka selle järg lugeja üle tarkuseteradega, millest enamik teooriaõpikuid vaikivad.Kogumikus saavad sõna üksnes need, kes teavad, millest nad räägivad. Olgu selleks kasvõi legendaarne investeerimisguru Warren Buffett, kes on kord öelnud: „Töötajat värvates tuleb vaadata tema kolme omadust: siirust, arukust ja usinust. Kui tal esimest ei ole, siis teised kaks toovad sulle üksnes hukatust … Kui palkad kellegi, kes pole siiras, siis tahad pigem, et ta oleks loll ja laisk.“ Kuldsed sõnad, mis võtavad tabavalt kokku viimase üleilmse majanduskriisi, milles mängisid esimest viiulit ütlemata arukad ja motiveeritud, kuid samas uskumatult küünilised pankurid.Kuid ajatud tsitaadid pole kaugeltki kõik, millega autor lugeja meeli köidab. McGrathi on peatükkidele lisanud ka isiklikke tähelepanekuid, mis aitavad loetut paremini mõista ning argipäeva põimida. Käsiraamatu üheks tugevuseks on seegi, et autor on kuni viimase silbini sümpaatselt konkreetset joont hoidnud. Kulub vaid napp viis minutit, kui sedagi, et tsitaadi tuumast end paari lehekülje abil läbi pureda.Muu hulgas leiab kaante vahelt vastuseid sellistelegi küsimustele, kuidas:• juhtida, planeerida ning arendada oma äri,• juhtida iseend ja oma karjääri,• juhtida ning motiveerida inimesi,• klientidest oma partnerid kujundada.Tsitaadiraamatust saavad uut hoogu nii need, kelle silmad on juba tippjuhi elu näinud, kui ka need, kes alles plaanivad juhatuse laua taga istet võtta.