Книги, похожие на «Марк Гоулстон, Lihtsalt kuula! Inimesteni jõudmise teekond»

Hullult naljakas raamat ahistavast depressioonist javaimuhaigusest? Tundub kohutav idee … Aga kohutavad ideed on Jenny Lawsonileivanumber. Ta ise ütleb nii: „Tegelikult on suurem osa mu lemmikinimestestomadega ohtlikult perses, aga peale vaadates ei arvaks seda üldse, kuna meoleme õppinud seda kas varjama või nii ausalt välja näitama, et see muutubuueks normaalsu¬seks. Filmis „Hommikusöögiklubi” on selline tsitaat:„Me kõik oleme üsna veidrad. Mõned oskavad seda lihtsalt pareminivarjata.” Ja nüüd tõmba sealt see „varjata” maha.”

Meie meelel on suurem infotöötlusvõime kui kõigil Maal leiduvatel arvutitel, ruuteritel ja internetiühendustel kokku. Näiteks on aju tillukeses, umbes liivatera suuruses tükikeses sada tuhat neuronit ja miljard sünapsi, mis kõik omavahel infot vahetavad. Aju on meele superarvuti, mis võib siduda sada triljonit bitti infot.Niisiis on meie kasutuses hämmastav võimsus, aga kuidas me seda kasutame? Meelt saaks kasutada palju paremini. Umbes poole ärkveloleku ajast mõtleme millelegi muule kui hetkel toimuvale. Sageli püüame teha mitut asja korraga, kuid hiljutised uuringud näitavad, et selline rööprähklemine vähendab märkimisväärselt meie üldist jõudlust.Me teadvustame vaid murdosa sellest, mida mõtleme, tunneme ja tajume, seepärast me enamasti ei märkagi, kuidas käitume ja miks just ühel või teisel moel. Seda võiks võrrelda olukorraga, kus meie käsutuses on suur moodne kruiisilaev, kuid ookeanireisi asemel popsutame sellega ainult sadama läheduses.Meel töötab suurema osa ajast automaatselt. Me ei teadvustagi seda ja püsime seetõttu harjumuste kitsas ringis. Vaimselt, emotsionaalselt ja käitumuslikult toimime ikka nii nagu alati – ja ka tulemus on selline nagu alati.Mõnikord õnnestub küll piiridest välja murda ja midagi teisiti teha, kuid suure tõenäosusega ei saa neist uutest lahendustest ja headest kavatsustest harjumust ning automaatrežiim jätkub. Siiski saame palju paremini toimida, tuleb ainult õppida oma meelt tõhusamalt kasutama.Selle raamatu eesmärk on aidata meelel automaatrežiimist sagedamini välja tulla. Seda on võimalik teha ja see muudab elu palju paremaks. Muutume paindlikumaks, meie suhted on tugevamad ja me suudame ootamatute olukordadega paremini toime tulla. Oleme erksamad, elavamad ja loovamad. Selleks on vaja pühenduda raamatus toodud nõuannetele vaid 10 minutit päevas.

Meie aju on kohanenud küttide ja korilaste eluviisiga. Tänapäeval elame aga hoopis teistsuguses maailmas. See vastuolu viib süstemaatiliselt esinevate mõtlemisvigade tekkimiseni – neil võib olla hävitav mõju meie majanduslikule olukorrale, karjäärile, tervele meie eluõnnele. Rolf Dobelli võtab luubi alla kõige riukalikumad mõtlemisvead, mille otsa me ikka ja jälle komistame. Ja nii saamegi teada, miks me oma teadmisi järjekindlalt tegelikust suuremaks peame (ja teisi inimesi lollimaks, kui nad tegelikult on), miks miljonite inimeste heakskiit asja õigeks ei muuda ja me ikka karjainstinktiga kaasa läheme, või miks me hoolimata kõigest usume teooriaid, mis on teaduslike meetodite abil valeks tunnistatud.Rolf Dobelli tekstid pakuvad nii erakordselt kasulikke teadmisi kui ka lugemisnaudingut.„Selgelt mõtlemise kunst“ oli ilmudes ülimalt populaarne, raamat tõusis Saksamaal ja Šveitsis käsiraamatute müügitoppi ning püsis Saksa Der Spiegeli menukite topis 30 nädalat järjest esikohal.Rolf Dobelli (sündinud 1966) on ettevõtja, kirjanik ja kolumnist. Dobelli lõpetas St. Galleni ülikooli Šveitsis, kus ta sai ka majandusfilosoofias doktorikraadi. Ta oli mitme Swissairi tütarfirmade juht ning asutas koos sõpradega maailma suurima majandusalaste raamatute ja artiklite sisukokkuvõtteid avaldava kirjastuse getAbstract. Dobelli kuulub Šveitsi-Ameerika kaubanduskoja ja Life Science Zurich juhatustesse. Ta on ka edge.org ning PEN-klubi liige. Rolf Dobelli on zurich.minds ja selle järglase world.minds kogukonna looja ja kuraator – see on maailma juhtivaid teadlasi, mõtlejaid, kultuuritegelasi ja majandusinimesi ühendav organisatsioon. Dobelli kirjutab regulaarselt sellistele väljaannetele, nagu Die Zeit, FAZ („Saksa New York Times“) ja Šveitsi SonntagsZeitung. 35-aastasena hakkas Dobelli kirjutama, alguses romaane, seejärel käsiraamatuid. Tema kaks viimast raamatut kannavad pealkirja „The Art of the Good Life“ („Hea elu kunst“) ja „Die Kunst des klugen Handelns“ („Targa äriajamise kunst“). Rolf Dobelli elab Šveitsis, Bernis.Vaata ka: www.dobelli.com

90 parimat juhtimistsitaati koos kasutusjuhistegaJames McGrathi sulest ilmunud „Suure juhtimistarkuse väike käsiraamat“ on järg tema menukile „Suurte juhtimisteooriate väikene käsiraamat“, mis hinnati aastal 2015 Suurbritannia juhtimisinstituudi ja Briti raamatukogu poolt praktilise juhi kategooria parimaks. Sarnaselt McGrathi eelmisele kogumikule külvab ka selle järg lugeja üle tarkuseteradega, millest enamik teooriaõpikuid vaikivad.Kogumikus saavad sõna üksnes need, kes teavad, millest nad räägivad. Olgu selleks kasvõi legendaarne investeerimisguru Warren Buffett, kes on kord öelnud: „Töötajat värvates tuleb vaadata tema kolme omadust: siirust, arukust ja usinust. Kui tal esimest ei ole, siis teised kaks toovad sulle üksnes hukatust … Kui palkad kellegi, kes pole siiras, siis tahad pigem, et ta oleks loll ja laisk.“ Kuldsed sõnad, mis võtavad tabavalt kokku viimase üleilmse majanduskriisi, milles mängisid esimest viiulit ütlemata arukad ja motiveeritud, kuid samas uskumatult küünilised pankurid.Kuid ajatud tsitaadid pole kaugeltki kõik, millega autor lugeja meeli köidab. McGrathi on peatükkidele lisanud ka isiklikke tähelepanekuid, mis aitavad loetut paremini mõista ning argipäeva põimida. Käsiraamatu üheks tugevuseks on seegi, et autor on kuni viimase silbini sümpaatselt konkreetset joont hoidnud. Kulub vaid napp viis minutit, kui sedagi, et tsitaadi tuumast end paari lehekülje abil läbi pureda.Muu hulgas leiab kaante vahelt vastuseid sellistelegi küsimustele, kuidas:• juhtida, planeerida ning arendada oma äri,• juhtida iseend ja oma karjääri,• juhtida ning motiveerida inimesi,• klientidest oma partnerid kujundada.Tsitaadiraamatust saavad uut hoogu nii need, kelle silmad on juba tippjuhi elu näinud, kui ka need, kes alles plaanivad juhatuse laua taga istet võtta.

Oma elu pöördepunkti jõudnud mehed ei kipu end tavaliselt avama. Ennast avanud mees on nõrk ja haavatav ‒ nõnda mõtleb suurem osa mehi. Nii jäävadki meeste sisemised võitlused vaid nende endi ja paari väga lähedase inimese teada. Kuid Võrno on otsustanud sellest ringist välja murda, ja tema raamat väärib juba ainuüksi seepärast lugemist. Taktitunne ja diplomaatiline kõnepruuk on kõrvale jäetud ning lugejal on harukordne võimalus lasta endale asju otse näkku öelda. Kas ta öelduga nõustub või mitte, see on juba tema otsustada.Raamatu teine ja võib-olla hoopis suurem väärtus seisneb aga muus. Eestist on viimase 25 aasta jooksul käinud sõjalistel missioonidel üle 3500 mehe ja naise. Nende tegemisi on avalikkuse ette toodud palju, kuid nende tundeid, mis missioonidel olemisega kaasnevad, suhtedraamasid, siseheitlusi ja omavahelisi keerulisi suhteid, mida põhjustab pikka aega kestev suletud süsteemis viibimine – peaaegu üldse mitte. Võrno raamatuga saab see suur tühimik täidetud. Kui julged, saa osa sellest energiavoost, mis Võrnost hoovab! Head lugemist!