Книги, похожие на «Ганс Христиан Андерсен, Vankumatu tinasõdur»

Kogumik sisaldab eesti kirjandusklassiku proosaloomingu paremiku, kokku üksteist jutustust: “Pildikesi Peipsi rannalt”, “Pahased naabrid”, “Muldmäe Mats”, “Mis sest viimaks sai?”, “Aias”, “Vari”, “Käkimäe kägu”, “Esimesed kirjanikutundmused”, “Peipsi pääl”, “Igapäevane lugu” ja “Nõia tütar”.

Korraga kargas Veski-Kati, näpp sirgelt nagu pulk üles tõstetud, murult püsti: „Tuli meelde!“ hüüatas ta rõõmsalt. „Soov tuli meelde! Ma tahtsin saada õmblusmampsliks!“ ning õnnelikuna hakkas ta ringiratast tantsusammul keerutama, kareldes kui noor kitseke ümber veski. „Kes see õmblusmampsel on?“ pöördus Kirke mõistmatult Heleni poole. „Õmblusmampsel on õmbleja! Vanasti nimetati neid niimoodi! Veski-Kati on ju üsna vana, mis sest, et näeb noor välja!“ valgustas Helen õde. „Aaa…“ sai Kirke nüüd aru. „Mis vana ta on, kalpsab ringi nagu põrkepall!“ osutas Kirk peaga tantsusammul keerleva Veski-Kati suunas. „Nagu noor talleke!“ täiendas teda vend. „Ega kummituste vanust pole välimuse järgi kerge määrata!“ tõdes Kirke.Sellest, mis edasi sai, võid lugeda ja kuulata Ülakorruse laste kolmadasraamatus!Raamatus sisaldub AUDIOVERSIOON, et lapsed saaksid lisaks lugemisele ka raamatut lugeda!

Täheaja 18. köites on Eesti Ulmeühingu ja kirjastuse Fantaasia viienda jutuvõistluse võidutööd. Siit võib lugeda koloniaalajastu Hiina ülikuid teenivatest salapärastest tegelastest, aga ka detailselt ülesehitatud aurupunk-maailmast. Vaimukas jutus sõlmib kass kuradiga lepingu, mis ta omanikule pehmelt öeldes peavalu põhjustab. Modifitseeritud dissidendid võitlevad militaarvalitsuse vastu. Sõjaväelane satub postapokalüptilises Eestis deemonlikku lõksu. Riia keisririigis kohtuvad eradetektiivid ajalooliselt tuntud suurmehega. Kübermaailma elanikud püüavad ellu jääda maatöid tehes. Elame kaasa kahe õe kannatustele sõjakeerises. Mõtleme isa ja poja suhetele külaühiskonnas, kus turistidele küttimisretki korraldatakse, ja saame teada, miks keegi pole enam hulk aega Kuul käinud.

Vene klassiku Aleksandr Kuprini jutustus.