Книги, похожие на «Ann Granger, Ütle seda mürgikeeli»

„Sügistrummide“ teise raamatu juhatab sisse arusaamatu ja ärevust tekitav saadetis, mis saabub üle ookeani Brianna Randallilt Roger Wakefieldile. Viimane aimab tõtt, kuid ei suuda seda endale tunnistada. Teda juhatab edasi Fiona, kelles avanevad ootamatud küljed. Veel kord mõjutab sündmuste käiku ka mõlemast ajastust lõplikult lahkunud Geillis Duncan. Brianna on ette võtnud eluohtliku reisi ja Roger peab samuti eluga riskima, et talle järgneda. Noortele langevad osaks rasked vintsutused: võitlus rõugetega keset ookeani, õnnetust toovad kokkupuuted kuritahtliku Laoghaire’i ja Sephen Bonnetiga ning palju muud. Nende armastus pannakse kõige karmimalt proovile. Kõige raskemad katsumused võrsuvad aga salatsemisest, pooltõdedest, vääritimõistmistest, mille tagajärjed osutuvad mõnikord pöördumatuks ja peategelastel ei jää üle muud kui õppida nendega elama, leida lepitust enda ja saatusega. Uus Maailm saab taas kord uue elu ja uue alguse sümboliks.

Sylvia Mace'i hoolde usaldatakse Sir Roberti tütre kasvatamine,ent neiul tuleb salapärases Sheldon Hallis rinda pista võimuka ja auahne vanalesknaise leedi Clementinaga ning võidelda ka keelatud armastuse pärast, ennekui tema meeletuimad unistused täituvad.

Ühest Bangkoki bordellist leitakse mõrvatud Norra suursaadik ja et skandaali ära hoida, sepitsetakse Oslo võimukoridorides valmis plaan, kuidas olukorda siluda. Politseinik Harry Hole istub purjuspäi lennukisse, et siirduda asja uurima, ja jalutab peagi ringi Bangkoki tänavatel, kus leidub oopiumiurkaid, templeid, lapsprostituute ja erootikabaare. Õige varsti avastab Harry Hole, et asi on enamas kui mõrvas: seina tagant kostab krabinat. Seal on midagi, mis ei kannata päevavalgust.See on Norra kirjaniku Jo Nesbø (snd 1960) teine romaan Harry Holest, alkoholi küüsis vaevlevast politseinikust. Varasemast on Harry Hole eesti lugejatele tuttav raamatutest „Päästja”, „Lumememm”, „Soomussüda”, „Muretu”, „Kummitus” ja „Politsei”.

Avo Kulli neljanda romaani peategelased töötavad ühe maakonnalehe toimetuses 1990. aastatel. See oli segane, ent tohutult dünaamiline aeg, mil oma tööd tõelise ja täieliku sõnavabaduse tingimustes alles õppival Eesti ajakirjandusel oli kajastamismaterjali tavaliselt enam kui küll, oskusi seda teha aga mõnevõrra vähem. Selle katse ja eksituse meetodil õppimise kõrval arenesid aga tihti ajastule sobiliku tormilisusega ka inimeste omavahelised suhted.

„Jumalal ei ole aega“ on kaasaegne lugu kahest väga erineva saatusega õest, kelle elu põimub olukordades, mida kumbki neist poleks osanud ette näha.Aet, õdedest vanem, on edukas ärinaine, tema nooremal õel Teal pole elus justkui mingeid ambitsioone. Aet on omandanud hea hariduse ning elab kiiret elu. Ta on oma neljakümne teiseks eluaastaks saavutanud pea kõik, mida soovis – jääb veel vaid lahutus tarbetuks muutunud mehest. Neli aastat noorem õde Tea pole aga suutnud selleks ajaks endale isegi peret luua, elukutse omandamisest rääkimata. Ometi on nad mõlemad pärit samast keskkonnast ja neis voolab ühiste vanemate veri. Ainus, mida neile pole võrdselt antud, on aeg.