Книги, похожие на «J. P. Delaney, Usu mind»

Pythia on printsess Aileeni õetütar, kes elab koos tädi jatolle tütre Erinaga väikeses majas imepisikese elatusraha eest. PrintsessAileen on vapustatud, kui kuuleb kuninganna Victorialt, et ta tütar peababielluma poliitilistel põhjustel Vultarnia kuningaga. Windsori lossist kojujõudes kuuleb printsess, et ta tütar on vahepeal armunud ja keeldubkuninglikku käsku täitmast. Et päästa tädi kuninganna viha eest, asubPythia nõo kohale ja sõidab Vultarniasse. Enne tulevase pruudiga kohtumist onkuningas otsustanud teda vihata, kuid Pythia päästab abikaasa elu ja meesmuudab oma meelt.

Oskar Lutsu «Kevade», «Suve» ja «Sügise» vältimatu ja loomulik järg, mida tuleb pidada Tootsi-lugude viimaseks vaatuseks alapealkirjaga «Pildikesi raugapõlvest». Selleks kutsub meid oma saatesõnas üles Hando Runnel. Kuna O. Lutsu algkäsikiri pole säilinud, siis kutsus «Talve» ilmumine esile rohkesti poleemilisi vastukajasid, elevuses oletati koguni teadlikku müstifikatsiooni. Mainitud saatesõnas leidub fragmente Arnold F. Karu, väljamõtlemata ümberkirjutaja päevikust, mis heidab valgust sellele, kuidas Oskar Lutsu «Talve» käsikiri A. Karu kätte sattus ja missugune saatus seda viimaks tabas. Mida asjast ka ei arvataks, ilus kingitus igaks jõuluks on see «Talve» vastuvaidlematult!

Ühe rühma päevik Selle hirmsa ja rõõmustava raamatu kirjutas Henri Barbusse, inimene, kes tegi ise läbi kõik sõja koledused. See ei ole geniaalse Lev Tolstoi paraadlik raamat, milles geenius uuris sõda kauges minevikus; see pole Verta Sutneri pisarlik teos “Maha sõda“, mis on kirjutatud hea kavatsusega, kuid ei suuda kedagi veenda ega kellegi veendumusi muuta. See on lihtne raamat täis prohvetlikku viha, see on esimene raamat, mis kõneleb sõjast lihtsalt ja karmilt, rahulikult ja tõe määratu jõuga. Temas pole kujundeid, millega sõda romantiseeritakse, millega tema verist ja porist õudust vikerkaarevärviliseks võõbatakse. Maksim Gorki