Книги, похожие на «J. P. Delaney, Usu mind»

Provintsitüdruk Germinie tuleb Pariisi ning satub teenijannaks vanapiiga preili de Varandeuil’ juurde, kes temasse kiindub. Armastust ihkav abiellumisväljavaateta neiu pühendab kogu oma headuse ja helluse naabripoiss Jupillonile, ent lapsest sirgub mees ja Germinie armub temasse ennastunustavalt. Sellest armastusest saab Germinie hukatus. Kirjanikest vendade Edmond (1822–1896) ja Jules (1830–1870) de Goncourti romaani aluseks on nende kunagise teenijanna traagiline elukäik, millest nad kuulsid alles pärast tolle surma. Kui raamat 1865. aastal ilmus, sai see nördinud vastuvõtu osaliseks, sest esimest korda oli romaani peategelane teenijanna, inimene lihtrahva hulgast. Hiljem tunnustati teost kui esimest naturalistlikku romaani prantsuse kirjanduses.

Nende kangelaslikud, lustlikud ja kuulsusrikkad seiklused Flandrias ja mujal Järelsõnast: Charles-Théodore-Henri de Costeri (1827-1879) ajaloolise romaani tegevus toimub Madalmaade rahva ülestõusu ajal 16. sajandil Hispaania ülemvõimu vastu. See on Euroopa ajaloo tähtsamaid sündmusi, esimene kodanlik revolutsioon, väljaastumine feodalismi vastu. Tänu dünastilise pärandamise mängule on rikkad Madalmaad sattunud Hispaania kuningate alla. Mida meelevaldsemaks kujuneb hispaanlaste valitsemine, seda enam suureneb vastupanu. Aluse opositsioonile paneb feodaalne kõrgaadel, kel pole südamel Madalmaade vabadus, vaid oma mõju säilitamine. Siis ilmub ajaloo näitelavale vaesunud kesk- ja väikeaadel, esitades juba üldisema tähtsusega poliitilisi nõudmisi. Ja lõpuks paneb end ajutiselt maksma rahvas, linnade kehvikud, kes liituvad revolutsiooniliseks liikumiseks. Kuningas kasutab aadli ja patritsiaadi hirmu sotsiaalse revolutsiooni ees. Aadlikud-vabameelitsejad suruvad rahvaliikumise veriselt maha, mispeale kuningliku karistusarmee ülem Alba asub masside toetusest ilma jäänud vabameelitsevate aadlike hävitamisele.

Romaani tegelasteks on veidravõitu vanahärrad, tippteadlased, kes on pensionieaks kolinud maalilisse väikelinna ja jätkavad seal fanaatilise innuga oma elutöö täiustamist. Tegu on katkubakteritesse armunud bakterioloogiga, foneetikuga, kes komponeerib uusi, olematuid vokaale, medievistiga, kes teab kõike soola ajaloost ja on veendunud, et eksisteerib korrelatsioon soolahindade ja maailmaajaloo vahel, ning numismaatiku, härra Andreas Berend von Uexkülliga, kes on vägeva mündikogu omanik, kolinud esiisade maale elama ning võtnud Eesti kodakondsuse. Seltskond, keda värvistab kohalik polüglotist luuletaja-sürrealist, kujutabki endast oma sarkastilisest maailmanägemisest johtuvalt teatud vaba vaimu vennaskonda – vennaskonda, kelle üle muiatakse, kuid keda siiski ka respekteeritakse. Vennaskonda tabab aga suur oht – neid (nad elavad naabriti) tahetakse oma vanadest armsatest kodudest ümber kolida, kuna territooriumile kavatsetakse ehitada uus tornjas hotell, kasiino, massaažikabineti ja muuga. Romaanis kogetakse elutute “asjade mässu” inimkonna vastu ja tutvustatakse väljasuremisohus oleva kurnimängu reegleid ning muudki.