Книги, похожие на «Sarah Crossan, Üks»

Õigupoolest peakski alustama vist sellest, et belglast kui rahvust pole üldse olemas, kirjutab Hanna Miller oma arvukate fotode ja veel arvukamate lõbusate igapäevaelu seikadega teejuhis Belgia kultuuri, arhitektuuri, ajalukku, tänapäeva ja kööki. Küll on aga olemas Belgia Kuningriigi kodanikud, keda nimetatakse belglasteks. Pole olemas ka belgia keelt, vähemalt korrek- tses lingvistilises tähenduses mitte. Küll aga on vaieldamatult olemas kodumaa-armastus ning vähemalt osal elanikkonnast tugev soov säilitada status quo ́d ehk siis Belgia Kuningriiki selle praegusel kujul. Umbes kakskümmend aastat tagasi esmakordselt Brüsselisse sattudes jättis see linn mulle veidra mulje. Otse kesklinnas võis näha räämas ja lagunevaid fassaade, mahajäetud maju, katkisi aknaid. See kõik oli kuidagi sürrealistlik ja kohati tekkis tunne nagu oleks siin sõda alles „eile lõppenud“. See tunne tuleb vahel tagasi veel tänagi, vaatamata moodsale Brüsseli Eurokvartalile, kus ehitus ja remont vist kunagi ei lõppe. Ometi jääb kripeldama tunne, et sel maal on pakkuda rohkem kui näitab tänavapilt ja poliitikauudised, on oma peidus pool… On belglaste endi elu, mida tahaks näha ja kogeda, veidigi tundma saada, olgu või riivamisi. See välismaalaste igipõline soov mistahes maal… Ning siis see võimalus avanes – ja avaneb kõigile. Hanna Miller on hetkel Belgias elav eestlannast reisikirjanik ja – ajakirjanik, tänu kelle viimastel aastatel ilmunud kümnete ajakirjaar- tiklite on Belgia eestlastele tuttav mitte ainult läbi Euroopa Parlamen- di ja poliitikute tegemiste. Varem on Hanna Millerilt ilmunud raamat “Viini fassaadide taga. Autoga Austrias”.

„Ma mõtlen tüdrukust, keda ma silmasin peeglis möödunud õhtul: tume marmorist vandlikarva seinte taustal, läikivad mustad juuksed, sügavad igatsevad silmad, millesse pilk upub, sest need rahutud uudishimulikud silmad räägivad seksuaalsest huvist.” Traagilise loo müstilisest ja lummavast Justinest ning nendest, kelle elusid ta puudutas Teise maailmasõja eelses Aleksandrias, jutustab tema armuke, vaesunud iirlasest õpetaja, kes on leidnud varjupaiga Vahemere teisel kaldal, Kreekas. See on kahtlemata armastuslugu, aga raamatu tõeline kangelane on tegevuspaik Aleksandria, idamaiselt värvikirev, mere ja kõrbeliiva kuumuses värelev miraaž, mis meenutab „Tuhande ja ühe öö” maailma, linn, „kus naised ei tohi ihata mõnu, vaid valu, ja peavad jahtima seda, mida nad kõige rohkem kardavad leida.” Lawrence Durrell (1912–1990) on 20. sajandi menukamaid Briti kirjanikke, matkamees Gerald Durrelli vanem vend. Indias sündinud Briti kosmopoliit elas suurema osa elust Vahemere saartel ja selle äärsetes suurlinnades. „Justinet”, mis on 50-ndatel aastatel ilmunud suure tetraloogia „Aleksandria kvartett” esimene raamat, peetakse tema parimaks teoseks. Lisaks Aleksandria kvartetile kuuluvad tema loomingu paremikku viis Avignioni kvinteti romaani, hulk kultuuriloolisi reisikirju Vahemere saartest, luulet ja näidendeid. Kirjanik oli kahel korral Nobeli kirjanduspreemia nominent. Tema teoseid on tõlgitud kõigisse maailma kultuurkeeltesse, kuid eesti keeles pole neid seni ilmunud. „Justine” ainetel valmis 1969. aastal ka film.

Patrick Deville (snd 1957) on tunnustatud ja viljakas prantsuse romaanikirjanik. Pärast filosoofia- ja kirjandusõpinguid Nantesi ülikoolis rändas Deville 1980. aastatel ringi Lähis-Idas, Nigeerias ja Alžeerias, 1990. aastal elas pikalt Kuubal, Uruguays ja Kesk-Ameerikas. Huvi teiste kultuuride ja keelte vastu, mis on viinud Deville’i tema rännakutele, kajastub ka tema romaanides. Nende tegevus leiab sageli aset väljaspool Prantsusmaad, mis polegi prantsuse kirjanduse puhul nii tavaline. Sageli on nende aineseks ajalugu ja tegelasteks päriselt elanud isikud. Ka romaan „Katk ja koolera” on selles mõttes talle igati iseloomulik. Romaani peategelaseks on arst, teadlane ja maadeavastaja Alexandre Yersin (1863–1943), kelle nimi on ehk laiemale üldsusele tundmatu, kuid kes on ometi teaduse ja meditsiini ajalukku jätnud väga olulise jälje. Just tema oli see, kes 1894. aastal tuvastas katkubakteri ja töötas välja vaktsiini, tänu millele õnnestus lõpuks panna piir sellele aastasadu inimkonda vaevanud haigusele. Sellest ka katku ladinakeelne nimetus Yersinia pestis. Deville’i romaan elustab aga ka laiemalt Yersini ajastu, visandab tolleaegsed meditsiini- ja teadusesaavutused, maalib lugeja silmade ette optimismist pakatava 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse Euroopa, mis uskus veel vankumatult progressi ja teadusesse.

Täiuslik pinevusest tulvil seiklus. – TeenVogueNew York Timesi menukPõrgulised pole inimesed. Põrgulised on armutud. Põrgulised on ustavad ainult ühele inimesele. Neil on vaid üks eesmärk: tappa selle nimel, kelle jaoks nad on loodud.Nemesis on põrguline, humanoidist teismeline, kes loodi kaitsma galaktika senaatori tütart Sidoniat. Nad kasvasid külg külje kõrval nagu õed. On ütlematagi selge, et Sidonia nimel on Nemesis valmis oma elu ohverdama ega kohku teda kaitstes tagasi mitte millegi ees.Kui võimujanune keiser saab teada, et Sidonia isa kuulub mässuliste sekka, käsib ta Sidonial pantvangina õukonda ilmuda. Õukonda reisib aga hoopis Nemesis – tapjamasin, kes peab korrumpeerunud õukonnas ja senaatorite kahepalgeliste järeltulijate seas esinema Sidoniana. Selle saladuse ilmsikstulek määraks surma kõik senaatori pereliikmed.Kui keisrivastane mäss jõudu kogub, avastab Nemesis, et temas on peale halastamatu tapaiha veel midagi. Ta saab aru, et on inimlikum kui paljud teda ümbritsevad inimesed. Kõigi ohtude, seikluste ja intriigide kiuste võib just inimlikkus päästa tema ja kogu impeeriumi. J. S. Kincaidi intriigidest kumisev romaan haarab lugeja oma lummusesse juba teisest leheküljest. Ettearvamatud sündmuskäigud ja üha kasvav pinge teevad „Põrgulisest” peadpööritavalt tempoka retke inimolemuse keskmesse. Väiksena tahtis S. J. Kincaid astronaudiks saada. Kuna ta aga ei olnud matemaatikas kõige tugevam, hakkas ta huvi tundma hoopis fantastika ja ulme vastu. Tema esimene romaan „Insignia” kandideeris mitmele auhinnale. „Põrguline” on ilmunud juba paljudes keeltes ning jõudnud edetabelite tippu. Avastusretk, mis näitab, mida tähendab seada kahtluse alla ühiskonna määratlus inimesest ja sellest, missugune ta peaks olema… minavormis jutustus muudab loo vahetuks ning poliitiline süžeeliin annab alust mõtlemapanevateks aruteludeks. – BooklistFilosoofiline, krutskeid täis ja paeluv. – Kirkus ReviewsKincaid on loonud uskumatud tegelaskujud, kellega lugeja võib samastuda ja kellele kaasa tunda… peategelased ja keerukalt üles ehitatud maailm pakuvad noorele lugejale palju põnevust. – School Library JournalKincaidi romaan haarab lugeja oma lummusesse juba teisest leheküljest… Rõõm on jälgida, kuidas Nemesis alatus ja kahepalgelises õukonnas endale teed raiub … pinge on kogu aeg laes, tegelaskujud meeldejäävad ning Nemesist ja Sidoniat ühendav side tõeliselt liigutav. – The New York Times Book Review Lugejad, kes armastavad tulevikumaailma lugusid, milles on vägivalda, põnevust ja romantikat, naudivad seda romaani kindlasti. – VOYA„Põrguline” on tugev noortele suunatud ulmeromaan, mis pälvib oma seikluslikkusega kahtlemata laialdast tähelepanu… – The El Paso TimesHiilgavalt üles ehitatud maailm… lugejad ahmivad endasse Maa asustamisele järgneva keerulise tulevikumaailma nüansse. – The Bulletin of the Center for Children’s Books