Книги, похожие на «Tõnu Lehtsaar, Suhtlemiskonflikti psühholoogia»

Kas teate, mida tähendavad sõnad vlogima, fraping või sekstimine? Kas teie lapsed on vilkad säutsujad, keda nende facebooki-sõbrad kasvava intensiivsusega müksavad ja täägivad? Paljud lapsevanemad ei tea, mida nende lapsed võrgus teevad ja kellega suhtlevad. Mida uusmeedia maailma üldse peaks tähele panema? Raamatu esimeses osas tutvustatakse ohtusid, millele vanemad peaksid tähelepanu pöörama. Käsitlemist leiavad: ebasobiv veebisisu, näiteks enesevigastamist ja söömishäireid propageerivad saidid; laste seksuaalne ahvatlemine; lastele suunatud reklaam; internetipettused, illegaalne failivahetus ja kahjurvara; sõltuvus ning muud terviseriskid. Teine osa sisaldab turvalise internetikäitumise ABC-d. Lisaks turvalise e-käitumise kõige elementaarsematele võtetele, nagu näiteks kasutajanime ja salasõna enda teada hoidmine, tuleb juttu digitaalse jalajälje minimeerimise vajalikkusest, vanemliku kontrolli kehtestamise võimalustest, sh tarkvaralahendustest, ning koolide e-turvalisusest. Põhjalikumalt käsitletakse küberkiusamise probleemi ning selle võimalikke lahendusi. Kolmas osa annab ülevaate facebooki-fenomenist ja võrgumängudest, pikemalt on käsitletud YouTube’i. Vaagitakse mobiilsete seadmete (tahvelarvutite ja nutitelefonide) turbeküsimusi ning laste privaatsuse kaitsmise vajalikkust geolokatsioonitehnoloogia ja kõige-jagamise ajastul. Raamat, mis on originaalis kirjutatud briti lapsevanematele, on varustatud rohkete toimetajakommentaaridega – need aitavad lugejatel võrrelda spetsiifiliselt inglaslikku infot analoogsega Eestis. Lisatud on viited Eesti karistusseadustiku asjakohastele koosseisudele.

Kas oled kunagi mõelnud, miks sind tõmbavad teatud inimesed, ideed või asjad, ja miks teised sulle ei meeldi? Kas otsid praegu midagi, teadmata, mida just, või mõtiskled selle üle, kas ikka elad sellist elu, mis sulle tõesti sobib?Selles raamatus sukeldub menukite autor Caroline Myss arhetüüpide maailma, mis on olnud ta uurimisobjektiks üle 25 aasta. Arhetüübid on universaalsed käitumismustrid, mis aitavad sul paremini mõista ennast ja oma kohta maailmas. Lühidalt – arhetüübid aitavad sul muuta oma elu.Selle raamatu lehekülgedel kirjutab Myss ürgsetest arhetüüpidest, mis esinevad ka tänapäeva ühiskonnas: Hoolitseja, Kunstnik-Looja, Moeinimene, Intellektuaal, Mässaja, Kuninganna-Täidesaatja, Advokaat, Visionäär, Sportlane ja Vaimne Otsija. Igas peatükis kirjeldab ta ühte arhetüüpi, näidates, kuidas see on arenenud, ning annab huvitavate detailide abil ülevaate selle loomusest, omadustest, väljakutsetest ja muust, et aidata sul aru saada, kas kuulud selle arhetüübi perekonda ja kui kuulud, siis kuidas selle väge ära kasutada. Samuti jagab ta näpunäiteid ja praktilisi nõuandeid oma arhetüübiga tegelemiseks.Kui saad teada, millised arhetüübid sulle kõige rohkem sobivad, on see alles algus. Sa võid kasutada neid teadmisi selleks, et teha teadlikumaid otsuseid, olgu tegemist karjääri, suhete või millegi muuga, ning vältida neid tavalisi lõkse, kuhu su isiksusetüüp võib sattuda, ja mängida välja oma tugevad küljed. Selle tulemusena oled sa õnnelikum ja ehtsam. Kunagi pole liiga hilja oma elu muuta, kui võtad arhetüübi täielikult omaks.Niisiis, kas sa oled Mässaja? Kunstnik? Visionäär? Ühine meiega… ja leia end.Caroline Myss on tegelenud energeetilise meditsiini ja teadvuse probleemidega 20 aastat. Alates 1982. aastast on ta töötanud intuitiivravijana, tervendades klientide energiasüsteeme. Ta aitab inimesi haiguse põhjuseks olevate emotsionaalsete, psüühiliste ja füüsiliste tegurite teadvustamise kaudu.

90 parimat juhtimistsitaati koos kasutusjuhistegaJames McGrathi sulest ilmunud „Suure juhtimistarkuse väike käsiraamat“ on järg tema menukile „Suurte juhtimisteooriate väikene käsiraamat“, mis hinnati aastal 2015 Suurbritannia juhtimisinstituudi ja Briti raamatukogu poolt praktilise juhi kategooria parimaks. Sarnaselt McGrathi eelmisele kogumikule külvab ka selle järg lugeja üle tarkuseteradega, millest enamik teooriaõpikuid vaikivad.Kogumikus saavad sõna üksnes need, kes teavad, millest nad räägivad. Olgu selleks kasvõi legendaarne investeerimisguru Warren Buffett, kes on kord öelnud: „Töötajat värvates tuleb vaadata tema kolme omadust: siirust, arukust ja usinust. Kui tal esimest ei ole, siis teised kaks toovad sulle üksnes hukatust … Kui palkad kellegi, kes pole siiras, siis tahad pigem, et ta oleks loll ja laisk.“ Kuldsed sõnad, mis võtavad tabavalt kokku viimase üleilmse majanduskriisi, milles mängisid esimest viiulit ütlemata arukad ja motiveeritud, kuid samas uskumatult küünilised pankurid.Kuid ajatud tsitaadid pole kaugeltki kõik, millega autor lugeja meeli köidab. McGrathi on peatükkidele lisanud ka isiklikke tähelepanekuid, mis aitavad loetut paremini mõista ning argipäeva põimida. Käsiraamatu üheks tugevuseks on seegi, et autor on kuni viimase silbini sümpaatselt konkreetset joont hoidnud. Kulub vaid napp viis minutit, kui sedagi, et tsitaadi tuumast end paari lehekülje abil läbi pureda.Muu hulgas leiab kaante vahelt vastuseid sellistelegi küsimustele, kuidas:• juhtida, planeerida ning arendada oma äri,• juhtida iseend ja oma karjääri,• juhtida ning motiveerida inimesi,• klientidest oma partnerid kujundada.Tsitaadiraamatust saavad uut hoogu nii need, kelle silmad on juba tippjuhi elu näinud, kui ka need, kes alles plaanivad juhatuse laua taga istet võtta.

„Keha peab arvet“ räägib sellest, kuidas traumad mõjutavad vaimu ja keha, tervet inimese elu. Bessel van der Kolk, üks maailma juhtivaid traumauurijaid, on kirjutanud raamatu traumaatilise kogemuse toimemehhanismidest, võimalustest erinevat liiki traumadega toime tulla ning millised on viimaste aastakümnete avastused ning läbimurded traumade uurimisel ja ravis. „Keha peab arvet“ sisaldab suure hulga juhtumikirjeldusi, mis aitavad mõista erinevate traumade olemust ja võimalikke lahendusi, mis teeb sellest väärtusliku lugemise nii asjatundjatele kui sarnaste kaebustega inimestele.Bessel van der Kolk (snd 1943) on USA psühhiaater, kes on töötanud mh Harvardi Meditsiinikoolis ja andnud loenguid ülikoolides üle maailma. Van der Kolki peamine uurimisvaldkond on traumad ning posttraumaatiline stressihäire, ta on uurinud traumadest taastumist nii laste kui täiskasvanute puhul ning oli üks esimese teadlasi, kes uuris trauma mõju kehale ajukuvamisseadmete abi. „Keha peab arvet“ on üks viimaste aastate tähelepanuväärsemaid ja tõlgitumaid populaarteaduslikke psühhiaatriaraamatuid.