Книги, похожие на «Йенс Лапидус, Sthlm delete»

Ally D’Aplièse’i ootab ees võistlus maailma ühel ohtlikumal purjeregatil, kui ta kuuleb oma kasuisa ootamatust ja eriskummalisest surmast. Ta sõidab viivitamatult lapsepõlvekoju, kus tema ja ta viis õde saavad teada, et isa – saladuslik miljardär, keda tütred hellitavalt Pa Saltiks kutsusid – on igaühele neist jätnud salapärase vihje tema tõelise päritolu kohta. Ally on äsja alustanud uut kirglikku suhet, ja kuna kogu ta elu on äkitselt pea peale pööratud, otsustab naine avamere maismaa vastu vahetada ja järgneda vihjele, mille ta isalt sai. Nii satub ta Norra jäise ilu keskele, kus ta avastab oma juured ja saab teada, et ta elu on tihedalt seotud tundmatu lauljanna Anna Landvikiga, kes üle saja aasta tagasi laulis Griegi hiljem maailmakuulsaks saanud „Peer Gynt” esimeses lavastuses. „Tormiõde“ on teine osa Lucinda Riley ülipopulaarsest raamatusarjast, mis on inspireeritud Seitsme Õe nimelisest tähtkujust ja sellega seotud mütoloogiast. Sarja esimene raamat „Seitse õde“ ilmus kirjastuselt Varrak 2015. aastal. 520 lk

"Raadio" viib lugeja Liivimaale, Pariisi ja New Yorki. Romaani tegevus toimub reaalajas. Minajutustaja on gay, kes on eestlaste elu suhtes üsna irooniline.

Hannah Swensenil on kõvasti tegemist, et põigelda oma ema katsete eest teda mehele panna, kuna tal endal on täiesti piisavalt tegemist Cookie Jar'i, Lake Edeni populaarseima pagaritöökoja pidamisega. Aga kui Ron LaSalle, armas Cozy Cow meierei autojuht tema pagaritöökoja tagant mõrvatuna leitakse, Hannah' kuulsad šokolaadiküpsised ümber laiba, pöördub ta elu enam-vähem nii pea peale kui üldse võimalik. Otsustanud, et tema küpsiste maine tuleb igal juhul päästa, asub Hannah ise mõrvarit otsima.Joanne Fluke'i Hannah Swenseni sarjas on praeguseks ilmunud 17 menukat krimiraamatut, mis on tuntud heade retseptide, mõnusa huumori ja nutikate lõppude poolest. Aga mitte ainult, sest neist ei puudu ka romantika. «Mõrv šokolaadiküpsistega» on sarja esimene raamat.

Keskealine Aliis on Prantsusmaalt koju tagasi tulnud ja oma elu uutesse rööbastesse juhtinud. Kuid ühel hetkel tuleb tal naasta lapsepõlvekoju – väikeasulasse, mida ta pole üle kahekümne aasta külastanud. Otsekui virvatulukesed meelitavad mälestused ta ohtlikule alale, kus peitub nii varjatud tundeid, aegunud kuritegusid kui ka võimalus leida tõeline armastus. Kõike seda muidugi siis, kui tal õnnestub toime tulla ootamatult kaela langenud elukoormaga.Müstikahõnguline, romantiline ja humoorikas „… kes pole kunagi söönud homaari“ on mõtteline järg Aliis Jõe 2017. aastal ilmunud teosele „Viimane laev“. Aliis Jõe on telerežissöör Elo Seliranna pseudonüüm.

Emma naaseb üle hulga aja Dublinisse oma võõraks jäänud ja hiljuti lahkunud isa päranduseasju korda ajama. Seda tehes hakkab tal kujunema pilt isa elust Grace’iga – emaga, keda Emma polnud tundnud. Oma isa mäletab ta vaid kui kohtunikku, kes oli kodus sama karm ja eemalolev kui kohtusaalis. Kohtuniku isiklikke asju läbi vaadates saab Emma oma ema kohta teada fakte, mis teda sügavalt vapustavad.Lugu murdmatust armastusest ning skandaalist, mis sai alguse 1950. aastate Dublinis ja jätkub läbi aastakümnete eri kontinentidel, mille käigus tulevad päevavalgele ammu maha maetud perekonnasaladused – „Kohtuniku naine” tõstatab küsimuse, kas armastus võib tõepoolest olla igavene.