Впишите название книги, которая вам понравилась,
и выберите наиболее похожую на нее.
Книги, похожие на «Marie Under, Sonetid»
Anton Tšehhovi 1889. aastal ilmunud novell, kus pankur ja jurist sõlmivad kihlveo selgitamaks milline karistusviis on ebamoraalsem – eluaegne vanglakaristus või surmanuhtlus.
„Kolmandaks oli auväärne raad ka ühe Harjumaa talupoegade lipkonna vähese tasu eest palganud… Need olid uhked kartmatud mehed. Nende pealikuks oli Ivo Scenkenberg, müntmeistri poeg Tallinnast, tubli vahva noormees, kes oma talupoegadest sõjarahva saksa korra ja kombe kohaselt välja oli õpetanud. Ja need talupojad koos saksa ja rootsi tingisõduritega ei ihanud muud, kui igal päeval ja öösel venelastega taplusi pidada, kus nad siis sagedasti võitjaks jäid, mispärast Ivo Schenkenbergi need, kes kadedad olid, Hannibaliks ja tema mehi Hannibali rahvaks nimetasid. Selle Hannibali ja tema rahva vastu olid venelased iseäranis vaenu ja vimma täis.“Balthasar Russowi “Liivimaa kroonika”On 9. märts 1577 ja Liivi sõjas juhib eestlaste väesalka Ivo. Sõjaraskuste kõrval saavad tähelepanu romantika ja suhted. Arvo Valton jutustab Eesti sõjakangelase elust, avades Eesti ajalugu laiemalt. Raamat on haarav lugemine nii noortele kui ka vanadele.
Uus Dornochi krahv on vastu võtnud McDornide klanni juhi koha, kuid see pole tema jaoks kerge. Ta on pime ega mõista oma alamate keelt, kuna on üles kasvanud ja hariduse saanud Inglismaal. Vara McDorn on nõus mehele appi tõttama ja tema abiliseks hakkama.Krahvi juures olles saab neiu teada, kuidas krahv nägemise kaotas. Vara teab, kust abi leida, kuid enne seda nurjab ta salanõu, mille käigus meest tappa tahetakse. Lõpuks sunnib saatus, mis on krahvi ja Vara kokku viinud, nad teineteisesse lootusetult armuma.
Tõnn Sarv ei ole tavaline eestlane. Võib-olla varem oli, aga pärast seda kui ta Taimaale elama sattus, näeb ta Eesti elu mõnevõrra teistmoodi. Piltlikult öeldes isegi nii, nagu vaataks ta seda kusagilt teiselt planeedilt. Kaugelt Taimaalt, kus – nagu ta ise tunnistab – inimesed suure osa ajast ei teegi suurt midagi, vaid tunnevad elust rõõmu, paistab eestlaste pidev sagimine-trügimine, materialismikultusele orienteeritus hoopis teistmoodi. Sealt Eestis käies võib kodumaa teda rõõmustada, ent niisamuti ka kurvastada. – Askur Alas, Eesti Ekspressi ajakirjanik.
Понравилось, что мы предложили?