Книги, похожие на «Helle Tiikmaa, Sõda nähtamatu vaenlasega: Eesti Tšernobõli katastroofis»

Sel aastal tuleb kevad Krimmis teisiti. Naiste ja delfiinide asemel ilmuvad rohelised mehikesed. Ukraina ja poolsaare vahele veetakse piiritõkked ja suurtükid. Rannalõbude ja armurõõmude asemel puhkeb transpordi- ja elektriblokaad. Lapsed kutsuvad isa koju, kuid Vanamees ei raatsi maja maha jätta. Ka Ukraina naised jagunevad patriootideks ja separatistideks, kuid Krimmi pole kummalgi asja. Üksnes Zaporožje halastajaõde jätkab Vanamehe varustamist nii hinge- kui kehatoiduga. Kuni talle saabub sõjaväekutse. Krimmi vangil tuleb karikas põhjani juua.

Romanovid olid uusaja kõige edukam dünastia, kelle võimu alla kuulus ligi kuuendik kogu planeedi maismaast. Kuidas suutis üks perekond muuta sõjast laastatud vürstiriigi maailma suurimaks impeeriumiks? Ja kuidas nad selle kõik kaotasid?Montefiore „Romanovid” on inimlik lugu tsaaridest ja tsaarinnadest, kellest mõnda oli õnnistatud geniaalsuse, teist hullumeelsusega, ent keda kõiki innustas püha isevalitsuse idee ja keiserlikud ambitsioonid. Montefiore haarav kroonika toob päevavalgele loo piiramatust võimust ja armutust impeeriumi ehitamisest, millele heitsid varju paleeintriigid, perekonnasisene võimuvõitlus, seksuaalne lodevus ja pöörane ekstravagantsus ning mille tegelaskujudeks on mitmesugused seiklejad, kurtisaanid, revolutsionäärid ja poeedid – Ivan Julmast kuni Lev Tolstoini ja kuninganna Victoriast Vladimir Leninini. Hea kirjandusliku sulejooksuga kirjutatud ja uutele arhiiviuurimustele toetuv „Romanovid” on haarav lugu triumfist ja tragöödiast, armastusest ja surmast, üldistusjõuline uurimus võimust ja tabav portree impeeriumist, mis tänaseni määratleb Venemaa olemust.Kirjastuses Varrak on varem ilmunud Simon Sebag Montefiore ajalooraamatud „Jeruusalemm”, „Stalin. Punase tsaari õukond”, „Noor Stalin”, „101 ajaloo suurkuju” ja „Koletised”.E-raamat ei sisalda illustratsioone.

Raamat “Eesti 1000” toob lugejani tuntud vaimuliku, erusõjaväelase ja mõõgameistri Einar Laigna mõtisklused Eesti Vabariigi 100. juubeliks.“Jumala silmis on 1000 aastat kui eilne päev”, ütleb Pühakiri ning Einar Laigna kutsub üles ajalugu vaatlemasub specie aeternitatis – igaviku pilgu all.Eesti on väike maatükk Läänemere ääres, kus aastatuhandeid elanud rahvakild on oma maaga eriliselt kokku kasvanud. Meie ajalugu, täis võite ja kaotusi, on kujundanud rahva erilise hingelaadi ning ikka on saatus seadnud meid karmide valikute ette – nii ka tänapäeval. Mis on see, mis aidanud riike ja rahvaid püsima jääda, kandnud neid läbi raskete aegade? Mis tagab rahvastele eluõiguse tulevikuks?Saame teada, millised on elukogenud mehe, vaimuliku ja ajaloofilosoofi mõtted ja nõuanded, et Eesti jääks kestma ning mitte 100ks vaid vähemalt 1000ks aastaks!

Raamatu autor on Matti Masing, vabakutseline loodusteadlane, huvil põhineva teaduse viljeleja, ühiskonna teavitaja ning elektroonilise Avatud Ühiskonna rajaja. Siin raamatus vestab ta oma käidud teest ning esitab tähelepanekuid olemas oleva ühiskonna kohta maatükil nimega Eesti. See on maa, kus ta sündis, kasvas ja kus ta on avastanud nii mõndagi põnevat. Lugejal on võimalus sellest rännakust osa saada. Huvi korral võib ta kasutada siin leiduvat teavet OMA TEE käimiseks, mida tehes ei jää temalgi avastused ja põnevused küllap tulemata …

Berliin, aprill 1945. Kaks popliinmantlis meest väljub haakristidega märgistatud lennukist. Üks meestest, Luunjas sündinud Felix Kersten, on Himmleri pikaaegne massöör ja sõber, kes on koos Juudi Maailmakongressi esindajaga tulnud pidama läbirääkimisi koonduslaagrivangide vabastamise üle. Meeste reis võib päästa kümnete tuhandete inimeste elu …See raamat räägib loo Eesti päritolu Felix Kerstenist, keda Himmler nimetas oma maagiliseks Buddhaks. Himmler oli kogu sõja aja sõltuvuses Kersteni raviseanssidest ja viimane suutis sageli mõjutada natsijuhi otsuseid. Kui Saksamaa kaotus tundus olevat juba möödapääsmatu, hakkas Himmler oma naha päästmiseks meeleheitlikult kaubitsema koonduslaagrivangidega. Kersten omalt poolt püüdis päästetud vange Rootsi toimetada.Mälestuste ja päevaraamatutega jätab Kersten maha hulga mõistatusi, mille üle uurijad on jagelenud rohkem kui pool sajandit. Kes Kersten tegelikult oli? Oportunistlik silmamoondaja või karismaatiline heategija?Filosoofiadoktor, kultuuriantropoloog ja teaduskirjanik TAPIO TAMMINEN võitis teaduskirjanduse Finlandia auhinna oma eelmise teosega „Rahvakodu varjukülg” (2015).