Книги, похожие на «Arvi Tapver, Sild tulevikku»

See juhtub mitme sajandi pärast. Siis, kui viimase inimese viimase hingetõmbeni on jäänud tuhat aastat. Niko elab Berliinis. Tal on korter ja mõned sõbrad. Ta veedab oma päevi mängides, süües ja magades. Ta on täiesti normaalne inimene. Samasugune kui kõik teised selles tulevikus, kus masinad hoolitsevad inimeste nagu oma vanadekodus elavate vanemate eest. Selles vaikelus, kus inimestel pole enam funktsiooni, on midagi väljakannatamatut. Paljud löövad käega, ent Niko ootab, teadmata täpselt mida. Kõik muutub, kui ta näeb sajanditevanust filmi „Terminaator 2”, mille painajalik nägemus inimkonna tulevikust ei lase tal enam oodata. Niko sukeldub Vanasse Kultuuri, et kogeda eluiha nagu möödunud lugude kangelased. Ent uued läbielamised viivad ta vaimse kokkukukkumise äärele. Kui Niko kohtab Verat, näib talle, et on viimaks leidnud tähenduse ja õnne. Aga see on kõigest lõpu algus. Meie kõigi jaoks.„Viimased tuhat aastat” on stsenarist Andris Feldmanise debüütromaan. 200 lk

Raamatu „Üks meist valetab“ autori uus tuline põnevik, milles „Tõde või tegu“ osutub surmavaks mänguks.Karen M. McManuse uus põnevik viib meid tagasi Bayview’ keskkooli. Romaanis „Üks meist valetab“ kirjeldatud sündmustest on möödas poolteist aastat. Nüüd on keegi käima lükanud mängu „Tõde või tegu“. See mäng aga ei ole tavapärane, selles kehtivad uued reeglid. Kui mängija valib tõe, on tema kõige süngemad saladused varsti kõigile teada. Kui ta aga otsustab teo kasuks, on ta peagi vastamisi ohu või isegi surmaga. Bayview’ tarmukad teismelised peavad mängualgataja leidmiseks taas koos tegutsema, enne kui on liiga hilja …No kuule, Bayview, sa tead, et oled seda igatsenud.Tere tulemast tagasi Bayview’ keskkooli! Raamatus „Üks meist valetab“ kirjeldatud sündmustest on möödunud poolteist aastat ja noored on oma eluga edasi läinud. Pärast Simoni surma on paljud proovinud tema asemele astuda, kuid keegi pole kuulujuttude levitamisel samavõrra edukas olnud. Kuni praeguseni.Nüüd on alanud mäng, mis ei vaja tutvustamist ‒ „Tõde või tegu“. Kuid see mäng ei ole kaugeltki tavapärane. See mäng on surmatoov. Kui valid tõe, võidakse paljastada sinu kõige süngemad saladused. Alati vali tegu, manitseb ka salapärane mängulooja ise. Paraku võib teoga nõustumine olla ohtlik ja tuua kaasa koguni surma. ÜKS MEIST ON JÄRGMINEKes on see Tundmatu selle mängu taga? Bayview’ teismelised peavad tema leidmiseks taas koos tegutsema, enne kui on liiga hilja … Tikk-takk …Karen M. McManuse närvekõditavas põnevikus kohtub lugeja romaanist „Üks meist valetab“ (2019) juba tuttavate tegelastega. Eesti keeles on ilmunud ka McManuse teos „Kaks suudavad saladust hoida“ (2019).

Lämmatava pingega kummituslik lugu, mis poeb su naha alla. – The Suspense is Thrilling MeKeegi ei tea, kes ta tegelikult on…Hattie Hoffman on kogu oma elu rolle mänginud: eeskujulik õpilane, eeskujulik tütar, eeskujulik kodanik. Aga Hattie tahab midagi enamat, midagi suuremat ja, nagu lõpuks selgub, midagi väga ohtlikku. Kui Hattie julmalt surnuks pussitatakse, rebib tragöödia tema väikese kokkuhoidva kodulinna ribadeks.Peagi saab selgeks, et Hattiel oli vägagi kompromiteeriv salasuhe. Tekib küsimus, kes veel sellest teadis? Ja kui kaugele oleksid nad valmis minema, et suhtele lõpp teha? Hattie poiss näib tema surma tõttu lausa hullunud, aga võib-olla oli ta Hattiesse nii sügavalt armunud, et tüdruk oli muutunud tema jaoks kinnisideeks? Või sattus Hattie oma impulsiivse ja uljaspäise iseloomu tõttu lihtsalt valel ajal valesse kohta, mis viis lõpuks tema vägivaldse surmani kellegi võõra käe läbi?Käänakuid ja ootamatuid pöördeid täis „Hattie Hoffmani viimane vaatus” taastab lugeja silme ees viimase aasta ohtlikult kütkestava noore naise elus, mille jooksul kerkivad pinnale väikelinna hämaraimad saladused… ning neiu ise liigub surmale üha lähemale.Mindy Mejial on Minnesota ülikooli bakalaureusekraad ja Hamline’i ülikooli kaunite kunstide magistrikraad. Kui põgusad vahepeatused Iowa Citys ja Galways välja arvata, on ta elanud kogu oma elu Minneapolises, kus on pidanud palju ameteid alates õunakorjajast ja lõpetades müügijuhiga.Võimas ja nugaterav „Hattie Hoffmani viimane vaatus” paneb lugeja mõtlema piiridele süütuse ja süü, tõelise olemuse ja pettuse vahel. Kas armastus viib eneseavastuse või enesehävituseni?Suurepärane üllatusi täis romaan, lugejad avastavad rõõmuga, et see raamat on üks vähestest, mis ühe päevaga läbi loetakse. – Suspense MagazineFantastiline… – Pioneer PressNeed lugejad, kes võtavad selle haarava psühholoogilise põneviku kätte seetõttu, et raamatul on ühiseid jooni Gillian Flynni romaaniga „Kadunud”, avastavad peagi rõõmuga, et Mejia enesekindel kirjutamislaad annab tuntud teemadele hoopis uue sügavuse, käsitledes manipulatsiooni ja identiteeti veelgi teravama nurga alt. –Booklist Starred Review

Postimehe romaanisarja kuuenda raamatu peategelane Esther Greenwood on andekas ja ilus noor naine 1950. aastate New Yorgis. Hoolimata edust ja paljutõotavatest karjäärivõimalustest murdub ta vaimselt – võib-olla lõplikult. Tema mentaalne kokkuvarisemine, enesetapukatsed ja sellele järgnenud kuud vaimuhaiglas on lugejateni toodud erakordses eheduses. Inimpsüühika kõige tumedamatesse nurkadesse tungiv „Klaaskuppel“ on Ameerika kirjandusklassikasse kuuluv erakordne teos. See on šokeeriv, realistlik ja intensiivselt emotsionaalne, samas humoorikas ja elujaatav romaan naisest, kes langeb depressiooni haardesse. Teoses leiab käsitlemist ka ühiskonna eeldustest tulenev ebaõiglus, millega peategelane Esther on noore naisena sunnitud kokku puutuma. Tema võimetus leppida naistele ette kirjutatud koduperenaise rolliga peegeldab ka Plathi kahevahelolekut ja soovi olla korraga nii ema kui ka looja, poetess. 1953. aastal töötas 21-aastane Sylvia Plath külalistoimetajana New Yorgi ajakirjas – töökoht, mille ta sai jutuvõistluse auhinnana. Just sellest eluperioodist kirjutabki ta 1963. aastal ilmunud autobiograafilises raamatus, millega pani enese teadmata aluse uuele sotsiaalset ja kultuurilist ühiskonnakorraldust käsitlevale kirjutamislaadile. Sylvia Plath (1932–1963) sündis Bostonis ja õppis Smithi kolledžis. 1955. aastal astus ta Cambridge’i Ülikooli, kus kohtus tulevase abikaasa Ted Hughesiga. 1960. aastal ilmus Plathi esimene luulekogu „The Colossus“ ja 1963. aastal esimene ja ainsaks jäänud romaan „Klaaskuppel“; luulekogu „Ariel“ avaldati 1965. aastal postuumselt. 1981. aastal avaldatud kogumiku „Kogutud luuletused“ eest, mis sisaldab luuletusi ajavahemikust 1956–1963, pälvis ta Pulitzeri preemia.Postimehe romaanisarjas ilmunud: Jevgeni Vodolazkin „Aviaator“John Fowles „Liblikapüüdja“Stephanie Danler „Magusmõrkjas“Ernesto Sábato „Tunnel“Anaïs Nin „Henry ja June“Postimehe romaanisarjas ilmumas: Penelope Lively „Foto”F. Scott Fitzgerald „Ilus ja neetu”Kevin Brockmeier „Surnute lühiajalugu“Graham Greene „Armastusloo lõpp“