Книги, похожие на «Charles Stross, Saturnuse lapsed»

Raamatu „Üks meist valetab“ autori uus tuline põnevik, milles „Tõde või tegu“ osutub surmavaks mänguks.Karen M. McManuse uus põnevik viib meid tagasi Bayview’ keskkooli. Romaanis „Üks meist valetab“ kirjeldatud sündmustest on möödas poolteist aastat. Nüüd on keegi käima lükanud mängu „Tõde või tegu“. See mäng aga ei ole tavapärane, selles kehtivad uued reeglid. Kui mängija valib tõe, on tema kõige süngemad saladused varsti kõigile teada. Kui ta aga otsustab teo kasuks, on ta peagi vastamisi ohu või isegi surmaga. Bayview’ tarmukad teismelised peavad mängualgataja leidmiseks taas koos tegutsema, enne kui on liiga hilja …No kuule, Bayview, sa tead, et oled seda igatsenud.Tere tulemast tagasi Bayview’ keskkooli! Raamatus „Üks meist valetab“ kirjeldatud sündmustest on möödunud poolteist aastat ja noored on oma eluga edasi läinud. Pärast Simoni surma on paljud proovinud tema asemele astuda, kuid keegi pole kuulujuttude levitamisel samavõrra edukas olnud. Kuni praeguseni.Nüüd on alanud mäng, mis ei vaja tutvustamist ‒ „Tõde või tegu“. Kuid see mäng ei ole kaugeltki tavapärane. See mäng on surmatoov. Kui valid tõe, võidakse paljastada sinu kõige süngemad saladused. Alati vali tegu, manitseb ka salapärane mängulooja ise. Paraku võib teoga nõustumine olla ohtlik ja tuua kaasa koguni surma. ÜKS MEIST ON JÄRGMINEKes on see Tundmatu selle mängu taga? Bayview’ teismelised peavad tema leidmiseks taas koos tegutsema, enne kui on liiga hilja … Tikk-takk …Karen M. McManuse närvekõditavas põnevikus kohtub lugeja romaanist „Üks meist valetab“ (2019) juba tuttavate tegelastega. Eesti keeles on ilmunud ka McManuse teos „Kaks suudavad saladust hoida“ (2019).

Postimehe romaanisarja kuuenda raamatu peategelane Esther Greenwood on andekas ja ilus noor naine 1950. aastate New Yorgis. Hoolimata edust ja paljutõotavatest karjäärivõimalustest murdub ta vaimselt – võib-olla lõplikult. Tema mentaalne kokkuvarisemine, enesetapukatsed ja sellele järgnenud kuud vaimuhaiglas on lugejateni toodud erakordses eheduses. Inimpsüühika kõige tumedamatesse nurkadesse tungiv „Klaaskuppel“ on Ameerika kirjandusklassikasse kuuluv erakordne teos. See on šokeeriv, realistlik ja intensiivselt emotsionaalne, samas humoorikas ja elujaatav romaan naisest, kes langeb depressiooni haardesse. Teoses leiab käsitlemist ka ühiskonna eeldustest tulenev ebaõiglus, millega peategelane Esther on noore naisena sunnitud kokku puutuma. Tema võimetus leppida naistele ette kirjutatud koduperenaise rolliga peegeldab ka Plathi kahevahelolekut ja soovi olla korraga nii ema kui ka looja, poetess. 1953. aastal töötas 21-aastane Sylvia Plath külalistoimetajana New Yorgi ajakirjas – töökoht, mille ta sai jutuvõistluse auhinnana. Just sellest eluperioodist kirjutabki ta 1963. aastal ilmunud autobiograafilises raamatus, millega pani enese teadmata aluse uuele sotsiaalset ja kultuurilist ühiskonnakorraldust käsitlevale kirjutamislaadile. Sylvia Plath (1932–1963) sündis Bostonis ja õppis Smithi kolledžis. 1955. aastal astus ta Cambridge’i Ülikooli, kus kohtus tulevase abikaasa Ted Hughesiga. 1960. aastal ilmus Plathi esimene luulekogu „The Colossus“ ja 1963. aastal esimene ja ainsaks jäänud romaan „Klaaskuppel“; luulekogu „Ariel“ avaldati 1965. aastal postuumselt. 1981. aastal avaldatud kogumiku „Kogutud luuletused“ eest, mis sisaldab luuletusi ajavahemikust 1956–1963, pälvis ta Pulitzeri preemia.Postimehe romaanisarjas ilmunud: Jevgeni Vodolazkin „Aviaator“John Fowles „Liblikapüüdja“Stephanie Danler „Magusmõrkjas“Ernesto Sábato „Tunnel“Anaïs Nin „Henry ja June“Postimehe romaanisarjas ilmumas: Penelope Lively „Foto”F. Scott Fitzgerald „Ilus ja neetu”Kevin Brockmeier „Surnute lühiajalugu“Graham Greene „Armastusloo lõpp“

Kas olete Tallinnas taksosse istudes kunagi mõelnud, et mees rooli taga võib olla kõrgema järgu luureagent? „Ruutuemanda sündroomi” lugemise järel ei tundu see enam sugugi võimatu. Eesti päritolu luurajate Leo Tamme ja Thomas Thamericki tegutsemisele kaasa elades saab lugeja osa põnevatest ja vahel koguni verd tarretama panevatest sündmustest, mis leiavad aset mitmel mandril ja mitme luureagentuuri kabinettides – see on tõeline silmaringi avardamise retk. Poolt maailma hõlmava võrgu niite lahti harutades jõutakse välja ka „Estonia” hukkumise võimaliku põhjuseni. Aga Saaremaal upitab suur kollane kuu ikka end laidude ja saarte tagant mere kohale ja paistab, et maailma parim paik on siiski Kuressaare all lahes asuv Laiamadal.

Ameeriklanna Kit Raine elab Toscanas ja kirjutab biograafiat oma heast sõbrast, vastuolulisest naisest, kes heidab ikka veel Kiti enese elule varju. Tema töö jääb toppama, kui saabuvad kolm naist − Julia, Camille ja Susan −, keda seob hiljuti sõlmitud sõprus. Susan, kolmest naisest kõige hakkajam, on keelitanud sõpruskonna loobuma üksluisest elust USA-s ja üürima Toscanas kauni maja. Hoolimata sellest et võõrast kultuuri ei tunne uustulnukad kuigi hästi, annab äsja tärganud seiklusjanu neile julgust elu nautida. Aga kuidas seda täpsemalt teha? Kiti juhendamisel sukelduvad kolm sõpra Itaalia ellu ja oma ammu unustatud kirgedesse, ja sel kõigel saavad olema üsna ootamatud tagajärjed. Frances Mayes, autor, kelle sulest on ilmunud ülipopulaarne „Toscana päikese all”, kirjutab talle omase soojusega kaunitest paikadest, toidust ja sõprusest. „Naised päikese all” on lugu neljast ameeriklannast, kelle elud saavad ühe erakordse aasta jooksul Itaalias uue suuna.

Norra autor Merethe Lindstrøm (snd 1963) alustas oma loometeed 1983. aastal. Sestpeale on tema sulest ilmunud ridamisi auhindadega pärjatud ja kriitikute üksmeelse tunnustuse pälvinud romaane ja novellikogumikke. Romaan „Vaikuse päevad” (2011) tõi kirjanikule Põhjamaade Nõukogu 2012. aasta kirjandusauhinna ning on muuhulgas ilmunud ka eesti keeles (2013, tlk Riina Hanso). 2015. aastal ilmunud „Talvearhiivid” on Lindstrømi kaheksas romaan. Minajutustaja on perega kolinud suurlinnast eemale. Siin maamajas, keset avaraid välju, helendavaid päevi ja unetuid öid kirjutab ta romaani oma mehest. Ja iseendast. Sellest, mis tunne on elada koos inimesega, kellel on tihtipeale raske elus olla. Kirjutab hirmust ja ängist ning soovist kõige kiuste pinnal püsida. „Talvearhiivid” on valusalt aus ja sügavalt isiklik romaan. Teose keskmes on keerulised suhted, inimpsüühika haprus ja haavatavus, mis kandub edasi järgmistele põlvedele. See on lugu eksistentsiaalsest pimedusest, abitusest elu ees ja kõikevõitvast armastusest. Merethe Lindstrømi stilistiliselt kaunis ja kujundirikas keel, mis äratas tähelepanu juba romaanis „Vaikuse päevad”, mõjub „Talvearhiivides” veelgi intensiivsemalt ja ehedamalt.