Книги, похожие на «Charles Stross, Saturnuse lapsed»

Kerstin on tugev isiksus, kes ihkab elada vabana ja võtta elult, mis võtta annab. Ta ei mõista naisi, kes pühenduvad perele ja jätavad oma elu elamata. Kerstin arvab, et elu on elamist väärt üksnes siis, kui saab teoks teha unistusi ja elada oma soovidele vastavalt. Ta ei usu, et unistusi on võimalik teostada ka laste kõrvalt, kuna lapsed nõuavad tema arvates ühelt naiselt liiga palju aega ja pühendumist. Eluõhtul tagasi vaadates teeks Kerstin paljugi teisiti, kuid siis on juba hilja …

Kauni maahotelli laval on kõik valmis kohaliku näitetrupi etteasteks ja Melissa Craig peab ühe trupiliikme salapärase tapmise järel taas detektiivirolli asuma …Melissa rõõmustab, kui tal palutakse tema kohalikus Cotswoldi lemmikhotellis etenduva näidendi lavaletoomisel abiks olla. See pakub talle imelise võimaluse tutvuda näitetrupi liikmetega, kes on nii laval kui lava taga ühtviisi värvikad kujud. Proovid kulgevad sujuvalt, kuni üks alalõpmata torisev ja pahas tujus kõrvalosatäitja leitakse järsu keldritrepi jalamilt selili lamamast.Tulemusteta mehe elu päästa üritav Melissa on kindel, et kuuleb lähedusest hääli, ja tajub, et õnnetusega pole asi päris puhas. Miks püüdis mees pääseda hotelli keldrisse, kuhu tal üldse asja polnud? Ja miks hotelli juhataja selle pärast nii kuri on?Kui hotelli projektiga tutvudes üht-teist üllatavat ilmsiks tuleb, on Melissa raudkindel, et tegemist on mõrvaga. Aga kuidas toimida siis, kui kõik su kahtlusalused on näitlejad – mismoodi teha vahet headel ja halbadel valetajatel? Kas Melissa suudab tapja leida enne, kui eesriie viimast korda langeb?

«Pärsia kirjad» on satiirižanri põhjapanevamaid teoseid maailmakirjanduses. Et aga «Pärsia kirjade» huumor ja satiir meile mõistetavad oleksid, oleks ehk kohane meenutada ajastut. Louis XIV, valitsenud suurriiki 74 aastat (kauem pole vist üleüldse keegi maailma ajaloos riiki valitsenud), suri kogu Euroopale kergenduseks 1715.a. Troonipärija Louis XV-nda alaealisuse tõttu hakkas riiki juhtima Orléans'i hertsog Philippe, kes armastas luksust, pidusid ja tralli. Ka paberraha sissetooja John Law' afäär langeb just sellesse ajajärku. Valitseva ringkonna argielu oli üks lõpmata pillerkaar, õukondlaste vaimsel piiratusel polnud aga põhja ega lage… Nojah, tuleb tuttav ette. Tõepoolest, «Pärsia kirju» lugedes jääb mulje, et maailm pole mitme sajandi vältel suurt muutunudki. Aga kas siis šedöövritega pole ikka nii? Eks nad seetõttu šedöövrid olegi, et aeg pole suutnud nende sõnumit kahandada ega ähmastada. … Kaks noort pärslast saabuvad Euroopasse ja mida nad siin kõik näevad ja kuulevad?!?… Lauri Leesi