Книги, похожие на «Indrek Hargla, Roos ja lumekristall»

Põnevik armastusest, kättemaksust, ärakasutamisest, saladustest, otsimisest ja leidmisest. Kaks väga erinevat meest, kes kumbki omal põhjusel, otsivad jäljetult kadunud naisi. Üks neist on vananev sutenöör ja kurjategija, keda pikki aastaid vaevanud kättemaksuiha sunnib asuma teele Hispaaniast Rootsi, et maksta kätte kunagi tema juurest põgenenud noorukesele Elinile. Teine aga rõõmsameelne külamees, kes soovides kõiki aidata, ühel ööl koju tagasi tulles enam naist eest ei leia. Loole lisavad vürtsi saladuslik Anna, autojuht Deniss, küla kõiketeadja Mari, metsamees Valter ja teisedki tegelased. Millega lugu lõpeb? Kas mehed tõesti leiavad otsitavad üles? Loe põnevikku „Sa tead et ma leian su üles“ ja kõik küsimused saavad vastused! Monika Vidman

Kõhedusttekitav põnevik noorest abielupaarist ja nende näiliselt sõbralikest naabritest.Anne ja Marco Conti on õnnelik paar. Neil tundub olevat kõik – armastus, suurepärane kodu ja kena väike laps, Cora. Ühel õhtul kutsutakse nad naabrite juurde külla. Kuuekuune beebi jääb üksinda koju, kuna lapsehoidja ütleb viimasel hetkel ära. Aga sellest pole midagi, nad lähevad ju kõrvalmajja. Anne ja Marco võtavad kaasa beebimonitori ning käivad last kordamööda iga poole tunni tagant vaatamas. Kui nad jõuavad lõpuks kella poole kahe ajal öösel koju, on laps kadunud. Kahtlus langeb kohe vanematele ning Anne ja Marco ei tea enam, keda nad võivad usaldada. Peagi selgub, et mõlemal on saladusi, mille ilmsikstulekut nad pelgavad. Kuid nad ei ole ainsad, kellel on midagi varjata. Järgneb närvesööv lugu pettusest, kahepalgelisusest ja truudusetusest, mis hoiab enda haardes kuni viimase šokeeriva pöördeni.Shari Lapena töötas advokaadina ja inglise keele õpetajana, enne kui pühendus raamatute kirjutamisele. „Teisel pool seina“ on tema debüütpõnevik.„Osavalt komponeeritud ja teravam kui nuga. „Teisel pool seina“ ei lase sind vabaks pikka aega pärast seda, kui oled pööranud viimase lehekülje.“Harlan Coben, New York Timesi bestsellerite autor„2016. aasta kõige enam kõneainet pakkunud põnevik.“StylistNew York Timesi bestseller

Islandil muusikuna töötavat Risto Lauri on kuluaarides nimetatud Eesti kirjandusmaailma uueks täheks, kelle jõuline stiil eristub tuntavalt. Risto Facebookis avaldatud mõtted hakkasid koheselt silma paljudele, neist sündis ka 2013. aastal kirjastuses SE&JS avaldatud raamat «Islandile. Teekond ja päralejõudmine.» Käesolev teos on mõtteline jätk esimesele raamatule, kuid seekord mahukam, julgem ja «tsenseerimata», sisaldades lugusid, mis on sündinud täiesti omalaadsest, mitte kedagi külmaks jätvast maailmanägemusest.

Kui liiga kaua pimedusse vaadata, vaadatakse sulle sealt lõpuks ka vastu…Pimedatel maanteedel hukkuvad üksteise järel noored naised. Kui esmapilgul tundub, et tegu on lihtsalt traagiliste liiklusõnnetustega, siis asjaolu, et kõik auto alla jäänud naisterahvad olid punapäised ning et õnnetuspaikades käib leinaküünlaid süütamas üks ja sama salapärane võõras, ei saa olla pelk kokkusattumus. Seda seaduspära uurima asunud ajakirjanik kaob aga jäljetult. Eva Niimand, kes on lugejale varasemast tuttav Katrin Pautsi raamatust „Politseiniku tütar”, töötab jällegi uudistereporterina. Eva ja tema uus kolleeg Gabriel otsustavad välja selgitada, mis kadunud ajakirjanikuga juhtus. Niidiotsad viivad väikesesse külakesse Muhumaal, mis varjab endas aga suurt saladust. Selle juured ulatuvad kohakese ajalukku ja on seotud iidse ohvrikiviga. Kurjus, mis vahepeal varjusurmas suikus, on taas pead tõstnud… Muhu saarel Manala talus sündinud ja praegugi seal elav Katrin Pauts töötas kümmekond aastat Õhtulehes uudiste- ja meelelahutustoimetuses. Praegu tegutseb ta vabakutselise teletoimetaja ja stsenaristina. „Tulekandja” on tema teine romaan.264 lk

Oma uues raamatus „e-armastus“ räägib Erik Tohvri tänapäeva inimeste võõrandumisest üksteisest, millele aitab kaasa ka nn sotsiaalmeedia. Autor kirjeldab sageli halenaljakaid olukordi, millesse võivad sattuda inimesed, kes suhtlevad üksteisega peamiselt või ainult interneti teel, n-ö silmast silma nägemata. Tehnoloogia arengut siiski ei rünnata, vaid esitatakse küsimus, kust jookseb selle kasutamise piir ja mil määral see mõjutab inimelusid ja -saatusi.