Найди свою следующую книгу
Впиши название любой понравившейся книги,
и посмотри, какие книги наиболее всего на нее похожи.

Книги, похожие на «Robert Silverberg, Tähehiiglaste orjad. Valitud teosed 1»

Triinu Meres
Ulmealmanahhide sarja Täheaeg värskeim köide toob lugejateni kirjastuse Fantaasia ja Eesti Ulmeühingu korraldatud ning kirjandusfestivali Prima Vista raames toiminud ulmejutuvõistluse viis parimat teksti. Nende seas on mõtisklev/seikluslikku zenfantasy’t, klassikalisest kaugele eemalduvat aurupunki, üleloomulikke õuduslugusid Eesti maa- ja linnamiljöös ning puhast teaduslikku fantastikat, tegevusareaaliga Londonist Võrumaani. Lisaks jutuvõistluse parimatele leiab nende kaante vahelt veel Jeff VanderMeeri aurupunkfantaasia “Hanoveri parandamine”, mis jõudis mitmesse year’s best antoloogiasse. Artiklite rubriigist leiab Siim Veskimehe vastulöögi Veiko Belialsi eelmises Täheajas ja Taivo Risti Algernonis ilmunud poleemilistele artiklitele tema loomingu ja varasemate artiklite aadressil.
Барбара Картленд
Novella Wentworth on üksindusega harjunud, sest tema isa on sõjas ja ema haigevoodisse aheldatud. Seepärast on tema üllatus suur, kui oma elu eest põgenev noor härrasmees palub nende perekonnamajas varjupaika. Mehe iidsesse salakäiku peitnud, seisab Novella vastakuti lord Grimstone`iga, kes ajab innukalt põgenikku taga. Tema maja läbiotsimise nõudmist trotsides saadab tüdruk ta kiiresti minema. Kui Novella nõustub oma patsiendi tungival palvel ülisalajase teate sõjaministeeriumisse viima, hakkavad Grimstone`i nuhid teda jälitama. Kuid alles siis, kui Novella jõuab Londonisse ning võtab vikont Palmerstoni ja peaministri aitamiseks enda peale veelgi ohtlikuma missiooni, saab ta teada tõe salapärase nägusa võõra kohta…
Виктория Шваб
Sisene hulljulgete seikluste, vapustava võimu ja mitmete Londonite maailma – “Võlukunsti tumedam pool” on terav ja elegantne fantaasiapõnevik!Kell on üks viimastest rändurvõluritest, kellel on haruldane ja kadestamist väärt võime rännata paralleelmaailmade vahel, mida ühendab üks võluväeline linn.On räpane ja igav, täiesti võluväetu Hall London, mida valitseb hull kuningas George III. On Punane London, kus austatakse elu ja võluväge, koht, kus Kell kasvas üles koos Rhy Mareshiga, õitsva impeeriumi võrukaelast pärijaga. On Valge London – paik, kus inimesed võitlevad selle nimel, et võluväge endale allutada, ning võluvägi võitleb vastu, kurnates linna luudeni lagedaks. Ja kunagi ammu oli ka Must London, aga sellest linnast ei räägi nüüd enam keegi.Ametlikult on Kell Punane Rändur, Mareshi impeeriumi saadik, kes vahendab kõigi Londonite valitsejatele igakuiseid läkitusi. Mitteametlikult on Kell salakaubavedaja, kes teenib neid, kes on valmis maksma pisimagi pilguheidu eest maailma, mida nad oma silmaga kunagi ei näe. Sellel trotsist kantud hobil, nagu Kell peagi avastab, on ohtlikud tagajärjed.Halli Londonisse põgenedes põrkab Kell kokku Delilah Bardiga, lennukate unistustega taskuvargaga. Nende sõprus algab veidralt. Alustuseks röövib tüdruk võluri paljaks, siis aga päästab ta surmavaenlase käest ning kõige lõpuks on Kell sunnitud tüdruku teise maailma korralikule seiklusretkele kaasa võtma.Nüüd aga on ohtlik võluvägi valla pääsenud ja igal nurgal luuravad reeturid. Et kõiki maailmasid päästa, peavad need kaks kõigepealt ise ellu jääma.Victoria „V. E.” Schwab on britist ema ja Beverly Hillsist pärit isa võsuke. Teda kasvatati lõunaosariiklikus vaimus ja seda on tänini aimata ka tema kõnepruugist. Praegu elab ta Šotimaal Edinburghis ja kui ta ei luusi parajasti ringi, et otsida maha maetud aardeid, muinasjutte või head teed, istub ta mugavasti mõnes kohvikus ja mõtleb välja koletisi.Suurepärane seiklusjutt, mille keskmes on kaks ülimalt kütkestavat kangelast. – The Wall Street JournalV.E. Schwab on loonud imelise maailma.– Library JournalGoodreads.com lugejate hääletusel pälvis “Võlukunsti tumedam pool” fantaasiaraamatute kategoorias teise koha.
August Gailit
August Gailiti (1891–1960) pikk kogu jäi omal ajal kergesti silma nii teatris, kontserdil, kohvikus kui ka tänaval. Samuti on ta andnud ohtralt võimalusi oma loomingu kohta midagi öelda ja kirjutada – kas riivamisi või hammustades, puudutades või analüüsides. Ja kaasaegsed pole neid võimalusi käest lasknud. Käesolev kogumik koondab üle viiekümne kirjutise Gailiti kaasaegsete ja ka hilisemate kirjutajate sulest. Tiitellehel on nad üles loetud kõik oma õigete nimede all, raamatu sisus poevad paljud pseudonüümide või nimetähtede taha peitu, et ilmumisandmetes toimetaja tahtel jälle lagedale ilmuda. Igaühel on oma arvamus, oma vaatenurk ja vaade ning jääb lugeja otsustada, kas kirjutajate ees seisis ikka see üks, mitmepalgeline Gailit või on nad iga kord enda jaoks välja mõelnud uue – tolle imelise asemele, mida nad tabada pole suutnud.
Artur Erich
Romaan jälgib nelja õe ja nende perekondade kirjut ja paljuski traagilist elukäiku möödunud sajandi viimasel kolmandikul. Lugeja ees avaneb lehvikuna galerii nõukogude okupatsiooni poolt segipaisatud ja muserdatud inimsaatusi. Küüditamise varjud, mälestuste varjud… ja ka võõra võimu truualamlikest teenritest sel kohutaval okupatsiooniajal said otsekui iseeneste kahvatud varjud… – see oligi ju nagu variserlik varjude ühiskond! Kuid üha rohkem jõuab kohale ka värskendavaid tuuli vabast maailmast – nii Ameerikast kui ka Saksamaalt, kuhu kaks õde oma elujärjega on jõudnud… Ehkki romaan Varjud kuulub viienda raamatuna perekonnasaagast romaanitsüklisse Äikese varjud, mille lisaks sellele moodustavad romaanid Enne äikest (2007), Äike (2008), Pärast äikest (2008), Välgust tabatud (2009) ning aastal 2010 ümbertöötatuna ja täiendatuna ilmunud Varjude allee, võib teda käsitleda ka iseseisva raamatuna.
Понравилось, что мы предложили?