Книги, похожие на «Erik Tohvri, Rannal õitseb kibuvits»

Tõsieluline põnevik Rootsi ajaloo suurimast raharöövist„Ühesõnaga, me peame leidma helikopteri. Ja piloodi. Ja siis me õhime end läbi katuse, ronime mööda redelit alla ja võtame raha. Ja kõik see võtab maksimaalselt kümme minutit. Ja samal ajal peame olema kindlad, et politsei helikopterid ei saa õhku tõusta.“„Täpselt, täpselt,“ noogutas Maloof.„See kõlab… sa kuuled, kuidas see kõlab, eks?“ küsis Sami.Maloof naeris, kuid tema hääles kõlas uhkus. Ta leidis, et tema plaan on täis võimalusi, väljakutseid, hiilgust.2009. AASTA 23. SEPTEMBRI VARAHOMMIKUL KÕLAB HÄIRE – VÄSTBERGAS RÖÖVITAKSE SULARAHAKESKUST.See on Rootsi ajaloo kõige suurejoonelisema röövi avapauk. Röövijad saabuvad helikopteriga ja politseil ei jää üle muud kui pealt vaadata, kuidas nad ligi 40 miljoni krooniga õhku tõusevad ja kaovad. Ainsatki lasku laskmata.“Jonas Bonnier on juhtinud tuhandeid väljaandeid ja kümneid tuhandeid ajakirjanikke üle kogu maailma, kuid ta pole kunagi üheski ajalehes ega toimetuses palgalisena töötanud. 2009. aastal, kui Jonas juhtis Skandinaavia suurimat kirjastuskontserni läbi ajakirjandust laastava majanduskriisi, toimus Stockholmi lähedal Västbergas asuva turvafirma G4S rahadepoos enneolematu rööv. Röövlid maandusid varastatud helikopteriga hoone katusele, tungisid hoonesse ja lahkusid röövitud rahaga õhuteed. Nende eest pandi välja miljoni dollari suurune pearaha. 2010. aastal mõisteti seitse meest röövi eest vangi. Röövitud raha, rohkem kui neli ja pool miljonit eurot on tänaseni kadunud.Helikopteriröövi ajal oli Jonas Bonnier firma president. „Mul ei ole sellest mingeid isiklikke mälestusi. Võib-olla olin hilja üleval, tegin õhtul Excelis mingit eelarvet ja jooksin järgmisel hommikul koosolekule. Tõenäoliselt lugesin selle kohta tagantjärele.“Mõned aastad tagasi tõmbus Jonas firma juhtimisest tagasi. Ta elab perekonnaga Miamis ning kirjutab romaane ja filmide käsikirju. Mees, kelle perekonnafirma teenib igal aastal miljardeid eurosid, võib seda endale lubada. “Priit Hõbemägi, Eesti Ekspress

Ajakirjal Millennium on uued omanikud. Kurjad keeled räägivad, et Mikael Blomkvist on ajast maha jäänud ja ta kaalub koguni elukutsevahetust.Lisbeth Salander on rahutu. Ta osaleb pealtnäha põhjuseta häkkerirünnakus, võttes seejuures riske, mida ta tavaliselt hoolikalt väldib. See ei ole sugugi tema moodi.Ühel hilisõhtul helistab Blomkvistile Frans Balder, tehisintellekti uurimise juhtivteadlane. Balder ütleb, et tal on Ameerika luureteenistust puudutavat informatsiooni, mis võib muuta kogu maailma. Lisaks räägib ta oma kokkupuutest noore superhäkkeriga, kellel on teatud sarnasusi Blomkvistile hästi tuttava naisega.Mikael Blomkvistil tekib lootus kirjutada pommartikkel, mida niihästi tema kui ka Millennium hädasti vajavad. Lisbeth Salanderil on aga nagu tavaliselt oma tegevusplaan. On aeg, et Salanderi ja Blomkvisti teed taas ristuksid.456 lk

Pärast mehe ootamatut surma jäi Jenny tillukese tütrega kahekesi. Siirdudes uuele tööle, hoolitsema haige lapse eest, unistas ta vaid rahulikust elust. Ta soovis end tunda väljaspool hädaohtu. Kohtumine rantšo peremehe, maskuliinselt nägusa Ty Mackeliga, lõi aga segi kõik Jenny plaanid.

Beau Bardsley, ainus näitleja, kes suudab pärast proua Siddonsilahkumist Theatre Royal Drury Lane´i rahvast meelitada, on haige. Tema seisundon nii raske, et tütar Shimona, keda pole kunagi teatrisse lubatud, lähebisaga kaasa riietusruumi, kus Beau Hamleti rolliks valmistub. Kui tütar sealviibib, palub liiderlik Ravenstone´i hertsog, kes on tuntud ka kui «TemaHiilgusetus«, Beau abi. Hertsog vajab noort näitlejannat kaheks päevaks ühtrolli etendama ning on valmis selle eest maksma hiigelsuure summa – 500 gini.Shimona teab, et selle rahaga saab tasuda isa reisi eest Itaaliasse ningvõib-olla päästa tema elu.