Meet your next favorite book
Впишите название книги, которая вам понравилась,
и выберите наиболее похожую на нее.

Книги, похожие на «Давид Лагеркранц, See, mis ei tapa»

Ketlin Priilinn
Lisann oli üheteistaastane, kui temast sai maailmakuulsa bändi Dreamblue tulihingeline fänn. Nüüd, kaheksateistaastaselt, otsustab ta osaleda Dreamblue maailmaturneel, järgnedes bändile üheksasse riiki ja käies kolmeteistkümnel kontserdil. Oma teekonnal tutvub ta paljude värvikate kaasfännidega, leiab nii sõpru kui ka vaenlasi, satub täbaratesse olukordadesse ja hakkab mitmeid asju nägema uue pilguga. Reisi lõpuni ei kaota Lisann lootust, et täitub tema suurim unistus – kohata oma ebajumalaid silmast silma ja öelda nendele, kui palju ta neid armastab. „Armastusega fännidelt” on noorteromaan, mis pakub sissevaadet fännikultuuri ja tutvustab paljudele raskesti mõistetavat kirge, mis ühendab fänne nende iidolitega.
Teet Kallas
Teet Kallase 80-ndatel kirjutatud romaan räägib keskea künnisel oleva igati keskmise eesti mehe elumuredest ja loomulikult ka väikestest rõõmudest. Peategelase eneseotsingud ja mälestuskillud teevad otsekui mosaiikse läbilõike teda ümbritsevatest kaasaegsetest ning olustikust. Loomulikult ei puudu loos ka ka kõvaltänava kaunitar kes… (aga sellest loeb igaüks juba ise).
Robert Silverberg
Ulmekirjandusesuurmeistri Robert Silverbergi 18 lühiromaani, jutustust ja lühijuttu viivadlugeja tuumasõjajärgsesse varemetes New Yorki, poliitvangide koonduslaagrisse,mis asub miljardi aasta kaugusel minevikus, eelajaloolisel Maal, aga kaajaparadokside, klooniperekondade ja ülihoolitsevate ning diktaatorlikemajapidamisrobotite keskele.RobertSilverberg: «Ja nõnda ongi siin, nende kaante vahel üks valik, väga selektiivnevalik neist sadadest ja sadadest lugudest, mida ma oma kirjanikutee esimese 15aasta jooksul kirjutasin. Kogumik algab enam-vähem korraliku materjaliga muhilisteismeea õpipoisiaastatest 1950ndate esimese poole lõpust, jätkubselgepilgulise professionaali, kelleks ma kiiresti sain, sujuvate ja pädevatetöödega 1950ndate lõpust ning lõpeb mõnede üsna uhkete ja nõtkete paladega 1960ndateteisest poolest, mil ma olin jõudmas oma kirjanikuvõimete tippvormi. Omamoodiautobiograafia juttudes. Ja mis puutub minusse, siis on see ettevõtminekirjandusliku arheoloogia vallas minu enda minevikku kaevumisel, taasavastamakskirjanikku, kellena ma 60 aastat tagasi alustasin, olnud lihtsalt imepäranekogemus.»
Понравилось, что мы предложили?