Книги, похожие на «Matthias Johann Eisen, Rahva nali»

Jessica ja Terry elu jookseb tupikusse ja lahutusest saab ootamatult reaalsus. Mingi aja pärast palub Terry Jessical koos endaga vanaisa sünnipäevale sõita. Et vanaisa süda jukerdab, ei tohi talle lahutusest rääkida. Perekondlik sündmus toob endaga kaasa uue tunnetepuhangu ja lähenemise, kuid varsti saab Jessica teada, et nii see pidu kui ka Terry nõusolek lahutuseks olid kaval plaan tema ümberkasvatamiseks.

Esimest korda kohtame me seda pikka ja pisut vibalikku kahupäist noormeest hetkel, kui ta on just vajutamas ühe neljakorruselise, kahe maailmasõja vahel ehitatud kivimaja altukse kellanupule. See liigutus muudab täielikult tema elu, aga ta ei tea seda veel, ehkki käitub, justkui teaks: ta on kätt välja sirutades vajunud mõttesse ja näib, nagu kaaluks ta, kas ikka helistada või mitte.

«Hirmu ja õuduse jutud» pakub valiku tondijutte ja teisiebamaiseid lugusid üleloomuliku kirjanduse kuldajast ehk siis perioodist1840-1940, lisaks ka uuemaid tekste tänapäeva õuduskirjanduse meistritelt.Kogumikus leidub inuiitide müstilises kohas «Hingede saarel» toimunud verineseikluslugu, loos «Minevik» kasutavad tegelased parimat eksortsismimeetodit, misüldse võimalik, kui seda rakendada osatakse, H. P. Lovecraft esineb tuntudheaduses, Robert W Chambers võtab õudseid olukordi pisut sarkastilisel jaomamoodi vaimukal moel, Mary E. Wilkins Freeman kruvib meisterlikult pingetteismelise tüdruku kadumisloos. Kogumiku autorite hulgas on peale nimetatuteveel Robert E. Howard, Nathaniel Hawthorne, Edith Wharton, Thomas Ligotti,William Hope Hodgson, A. Merritt jt.

«Puuviljanoppijad» kuulub kirjaniku romaaniloomingu algperioodi. Teose esimene osa jutustab hooajatööliste orjalikust vaevanägemisest ameeriklasest farmeri puuvillaväljadel, mis neile ei anna midagi peale kõige viletsama peatoiduse ja kaltsude; koristustööde lõpul ei jätku kõigil sõidurahagi uue töökoha otsimiseks, nii et kahel mehel tuleb pidada piisava summa saamiseks surmajuhtumiga lõppevat «indiaani duelli». Raamatu teises osas näeme peakangelast Galesi pagaritööstuses; siingi on tingimused lausa talumatud ja otse kisendavad otsustavate muudatuste järele. Nende sissejuhatusena elame kaasa kelnerite edukale streigile. Teose lõpposas tegutseb Gales suure veisekarja saatjana sadade kilomeetrie taha, neilt eredalt kirjutatud lehekülgedelt õhkub võltsimatut avaruse- ja vabadusetunnet, autori suurt armastust looduse vastu, tema kõikehõlmavat humanismi.