Книги, похожие на «Marje Ernits, Pilvede varjud»

Ühel hallil sügishommikul äratab Haugesundi väikelinna mõrv: üks naine on kõrghoone rõdult alla visatud. Eelmisel päeval sai kohaliku ajalehe reporter Viljar Ravn Gudmundsson hoiatava e-kirja, mida ta tõsiselt ei võtnud. Kui saabub uus e-kiri, taipab Gudmundsson, et on sattunud halba kriminulli meenutava jantliku mõrvaloo keskmesse. Politseiuurija Lotte Skeisvoll peab tapja peatama, enne kui too jõuab oma ennustused täide viia, aga aega on napilt. Iga kaotatud sekund võib kellelegi elu maksma minna. Tagaplaanil seisab taktikeppi vibutav dirigent, kes juhatab oma isiklikku reekviemi. Klassikalist surmasümfooniat, kus orkestri liikmed peavad mängima nii, nagu tema tahab. Partituur on tema käes. Tema on Maestro.Geir Tangen (snd 1970) on õppinud politoloogiat ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat, töötanud ajakirjaniku, vabakutselise toimetaja ning põhikooli õpetajana. Ta elab Norra läänerannikul Haugesundis ja on Norras tuntud oma populaarse blogiga, kus ta arvustab kriminaalromaane. „Maestro“ on Geir Tangeni debüüt kirjanikuna. „Maestrot“ võib pidada sümboolseks Nordic Noir’i kvintessentsiks.328 lk

Ajakirjal Millennium on uued omanikud. Kurjad keeled räägivad, et Mikael Blomkvist on ajast maha jäänud ja ta kaalub koguni elukutsevahetust.Lisbeth Salander on rahutu. Ta osaleb pealtnäha põhjuseta häkkerirünnakus, võttes seejuures riske, mida ta tavaliselt hoolikalt väldib. See ei ole sugugi tema moodi.Ühel hilisõhtul helistab Blomkvistile Frans Balder, tehisintellekti uurimise juhtivteadlane. Balder ütleb, et tal on Ameerika luureteenistust puudutavat informatsiooni, mis võib muuta kogu maailma. Lisaks räägib ta oma kokkupuutest noore superhäkkeriga, kellel on teatud sarnasusi Blomkvistile hästi tuttava naisega.Mikael Blomkvistil tekib lootus kirjutada pommartikkel, mida niihästi tema kui ka Millennium hädasti vajavad. Lisbeth Salanderil on aga nagu tavaliselt oma tegevusplaan. On aeg, et Salanderi ja Blomkvisti teed taas ristuksid.456 lk

Toledo kirjastus„Talv Lissabonis“Romaani „Talv Lissabonis“ on nimetatud jam session’i rütmis põnevikuks. Pianisti Santiago Biralbo ja tema armastatu Lucrecia suhtele on takistuseks Lucrecia abielu kriminaalsuse piiril tegutseva Ameerika kunstismugeldaja Malcolmiga. Kui mängu tuleb röövitud kallihinnaline Cézanne’i maal, millest Biralbo midagi ei tea, algab ohtlik tagaajamine läbi San Sebastiáni, Lissaboni ja Madriidi, samal ajal kui lugeja kõrvus kõlavad džässirütmid ja silme ees vilksatavad film noir’ilikud kaadrid.„Talv Lissabonis“ on Muñoz Molina kõige tõlgitum romaan, mis kindlustas autorile suure menu ja pälvis ilmumisaastal nii riikliku kriitikute preemia kui proosaauhinna.Antonio Muñoz Molina (1956) on Hispaania romaanikirjanik. Ta on pälvinud arvukalt kirjanduspreemiaid, sealhulgas Asturia printsi auhinna (2013) olulise panuse eest maailmakirjandusse. Muñoz Molina on pärit väikesest Úbeda linnakesest Andaluusias, tema vanemad olid lihtsad põllutöölised. Ta on õppinud Granada ülikoolis kunstiajalugu ja hiljem Madriidis ajakirjandust. Üheaegselt kirjandusloominguga on ta kogu aeg teinud kaastööd päevalehtedele, alates 1995. aastast on ta Hispaania Kuningliku Akadeemia liige. Romaanikirjanikuna alustas Muñoz Molina 1986. aastal, kui ilmus „Beatus Ille“, ning ta on tänini üks Hispaania olulisemaid autoreid. Suurema tuntuse tõi talle just „Talv Lissabonis“ (1987), mis on tõlgitud 17 keelde.Praegu elab Muñoz Molina vahelduvalt New Yorgis ja Madriidis. Tema abikaasa Elvira Lindo on samuti kirjanik, temalt on eesti keeles ilmunud lasteraamat „Manolito Prillipapa“.

Romaan „Litsid” on pilguheit Eestimaa saatuse pöördelistele aastatele 1939 – 1944, jutustatud väikese Tallinna bordelli ja sealt läbikulgevate inimeste pilgu läbi.Selles suletud mikrokosmoses kajastuvad murrangulised sündmused sageli vaid kui reaalse tegelikkuse kauge kaja, murdes aga üksiti valusalt sisse illusoorsesse maailma. Sinna maailma on pagenud mitmed noored naised, kellel kõigil on erinevad põhjused tavaelust ja oma identiteedist loobumiseks. Kuid sõdima peavad nemadki.Romaanitsükli teine osa keskendub aastale 1941, mil paljastub nõukogude võimu tõeline nägu. Alapealkiri „Naiste sõda” võtab reaalsed mõõtmed, kui väike eliitbordell saab tunda võõrvõimu terrori kogu raskust. Taas ristuvad „proua Kuke kanala” daamide elud mitme ajaloolise suurkuju eksiteedega.

Edukas naisajakirjanik Eleanor tunneb, et elus on midagi, mida ta lapsepõlves teadis, kuid mille ta nüüdseks on ära unustanud. See miski on kaduma läinud teekonnal, kus ei ole aega elada oma elu, valikuvabadus on näiline ja kohanemine vastuoluliste tõdedega möödapääsmatu. „Lubaduste lennurada“ on raamat naisest, kes peab üles leidma oma elujulguse, et saavutada loominguline vabadus ja tunda armastusest rõõmu. Minevik on ohtlikult kohal ja esitab oma ebamugavaid küsimusi.Tartust pärit Katriin Fisch’i debüütromaani on nimetatud arvustustes intelligentseks naistekaks. Teos pakub nii hoogsat süžeearendust kui ka mõtisklusi elu paradokside üle. Raamatu autor on õppinud muusikat, eesti filoloogiat, kultuurikorraldust ja töötanud pikalt Tartu linnavalitsuses kultuurisektori juhina. Viimastel aastatel on ta korraldanud loovkirjutamise kursusi nii lastele kui ka täiskasvanutele.