Книги, похожие на «Lee McIntyre, Pärast tõde, tõe pärast»

Õpiku on koostanud TÜ Johan Skytte poliitikauuringute instituudi õppejõud ja teadurid. Õpiku eesmärk on pakkuda vastuseid neljale põhiprobleemide kogumile:• Kuidas rahvusvahelisi suhteid analüüsida?• Kuidas käitutakse rahvusvahelisel areenil?• Kuidas lahendada rahvusvahelisi probleeme ja hoida ära riikidevaheliste suhete teravnemist?• Kuidas arendada rahvusvahelisi suhteid tulemuslikult ja hüvesid loovalt?Nendesse valdkondadesse kuuluvaid rahvusvaheliste suhete sõlmküsimusi analüüsitakse erinevate teoreetiliste tõlgenduste kaudu, keskendudes realistliku, liberaalse, neomarksistliku ja konstruktivistliku koolkonna poolt välja pakutud seletustele. Enamikes peatükkides vaadeldakse juhtumianalüüsi abil lisaks mõnda konkreetset rahvusvaheliste suhete probleemi. Mitmes peatükis analüüsitakse süvendatult Eesti jaoks olulisi teemasid.Õpik sobib enesetäiendamiseks nii tudengitele kui ka ülikooliharidusega iseõppijaile.Õpiku koostamist ja väljaandmist toetasid Haridus- ja Teadusministeerium ja Sihtasutus Archimedes programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013–2017” raames, Eesti Välispoliitika Instituut, Tartu Ülikool ja TÜ Johan Skytte poliitikauuringute instituut.

„Tartu–Moska koolkond“ on esimene köide semiootik Mihhail Lotmani valikteostest, mis on koondatud pealkirja alla „Struktuur ja vabadus“. Esimene köide sisaldab autori uurimusi semiootika alustest ja Tartu koolkonna tähtsamate mõistete ülevaadet. Sissejuhatuses vastab Lotman muuhulgas küsimusele, mis on semiootika. Samas aga on raamatus palju autori originaalseid tulemusi ja mõisteid, nagu nt semiootilise süsteemi väli, semiootiline reduktsioon jt. Raamat on mõeldud kõigile huvilistele ega vaja spetsiaalset ettevalmistust.

Vaid harva juhtub, et mõni inimene või mõni raamat ajaga mitte ei vanane, vaid nooreneb. Tuntud ajaloolase Lauri Vahtre “Suur pettumus” on selline erand. Esmatrükist möödunud aastatega pole see mitte iganenud, vaid muutunud ajakohasemaks ja värskemaks. Mõistagi toob lisavärskust raamatu lõppu 2016. aasta kevadel kirjutatud uus peatükk.Vahtre kirjutab oma raamatus sellest, kuidas saab ja kuidas ei saa olla inimene; mis tähendus on teistel inimestel ja inimestevahelistel suhetel; kuidas saab ja kuidas ei saa ühitada mõisteid “mina”, “meie” ja “nemad”; mis teeb rahvast rahva ja üksikisikust selle rahva liikme; kus on humanismi ning inimõiguste piirid; kus peituvad Lääne tsivilisatsiooni suurimad nõrkused ja ohud. See teos annab võtme väärtuste üle järelemõtlemiseks, mida täna, 21. sajandi suhteliselt pidetus maailmas, väga vajame.Raamat on kirjutatud vestelises, kaasa mõtlema kutsuvas stiilis, millesse seguneb nii kibedat irooniat kui sõbralikku huumorit. Teksti ilmestavad paljud huvitavad elust ja ajaloost toodud näited.