Книги, похожие на «Sirje Virkus, Aira Lepik, Elviire Uverskaja, Tiiu Laurits, Infoteadused teoorias ja praktikas»

Õpiku on koostanud TÜ Johan Skytte poliitikauuringute instituudi õppejõud ja teadurid. Õpiku eesmärk on pakkuda vastuseid neljale põhiprobleemide kogumile:• Kuidas rahvusvahelisi suhteid analüüsida?• Kuidas käitutakse rahvusvahelisel areenil?• Kuidas lahendada rahvusvahelisi probleeme ja hoida ära riikidevaheliste suhete teravnemist?• Kuidas arendada rahvusvahelisi suhteid tulemuslikult ja hüvesid loovalt?Nendesse valdkondadesse kuuluvaid rahvusvaheliste suhete sõlmküsimusi analüüsitakse erinevate teoreetiliste tõlgenduste kaudu, keskendudes realistliku, liberaalse, neomarksistliku ja konstruktivistliku koolkonna poolt välja pakutud seletustele. Enamikes peatükkides vaadeldakse juhtumianalüüsi abil lisaks mõnda konkreetset rahvusvaheliste suhete probleemi. Mitmes peatükis analüüsitakse süvendatult Eesti jaoks olulisi teemasid.Õpik sobib enesetäiendamiseks nii tudengitele kui ka ülikooliharidusega iseõppijaile.Õpiku koostamist ja väljaandmist toetasid Haridus- ja Teadusministeerium ja Sihtasutus Archimedes programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013–2017” raames, Eesti Välispoliitika Instituut, Tartu Ülikool ja TÜ Johan Skytte poliitikauuringute instituut.

„Tartu–Moska koolkond“ on esimene köide semiootik Mihhail Lotmani valikteostest, mis on koondatud pealkirja alla „Struktuur ja vabadus“. Esimene köide sisaldab autori uurimusi semiootika alustest ja Tartu koolkonna tähtsamate mõistete ülevaadet. Sissejuhatuses vastab Lotman muuhulgas küsimusele, mis on semiootika. Samas aga on raamatus palju autori originaalseid tulemusi ja mõisteid, nagu nt semiootilise süsteemi väli, semiootiline reduktsioon jt. Raamat on mõeldud kõigile huvilistele ega vaja spetsiaalset ettevalmistust.

Arenguantropoloogiline uurimus. Käesolev raamat on esimene eestikeelne antropoloogiline uurimus Eesti ühiskonnast. Põhjalik ülevaade Eesti külaelust kujutab endast tausta, millelt mõista teravnenud suhteid inimeste vahel sotsialismist vabanenud, ent oma positsiooni kaotanud maaühiskonnas, aga ka pettumust ja lootusi, mida äratab välisrahadega ülesehitatud kogukonna arenguprogramm. Autor kirjeldab, kuidas elu keskuskülade paneelmajades nõrgenevate sugulussuhete, kadunud tööalaste seoste ja võrdsuskultuuri murenemise tingimustes toob kaasa põletava soovi üksteisest eemale hoida. Kuidas kogukonda luua püüdev arenguprogramm ja selle üritused, mis inimesi pealtnäha kokku toovad, tegelikult süvendavad eraldumist. Aet Annisti uurimus põhineb osalusvaatlusel kahes Kagu-Eesti keskuskülas. Ta vaatleb ühelt poolt Suur­britannia rahalise toe abil korraldatud osalusarengu programmi püüdlusi muuta kaks küla koostoimivaks kogu konnaks ja teiselt poolt inimeste igapäevast kooselu. Raamat paigutab inimlikud draamad koduühiskonnas ka võimutehnoloogiates toimunud üleilmsete muutuste konteksti ning esitab ülevaate arenguteooria ajaloost.