Книги, похожие на «Rain Siemer, Palju õnne!»

"See raamat võiks olla käsiraamatuna kohustuslik kirjandus igale naisele, kes soovib heita sügavamat pilku meeste ja meheliku mõtlemise maailma. Operetis „Mu veetlev leedi” õhkas Mr. Higgins: „Miks ei võiks naine olla nii nagu mees!” Ilmselt on sarnase küsimuse üle – miks ei võiks mees olla nii nagu naine – kas vihasena, kurvana, nõutuna või üllatunult mõnikord pead murdnud vist iga naine.Miks paljudel meestel tekivad õuduskrambid, kui nad kuulevad lauset: „Ma tahan sinuga rääkida!”?• Kuidas nad suudavad rahulikult tööle keskenduda ka siis, kui teie laps vaevleb palavikus?• Kuidas on võimalik, et mees pühendab palju enam tähelepanu ja aega oma tööle kui suhtele ja kinnitab samas käsi südamel, et teie suhe on talle väga tähtis?• Mis meeste peas toimub, kui sa temalt küsid: „Kallis, kas see kleit teeb mu paksuks?”• Miks mees kaotab keskendumisvõime, kui napis seelikus naine talle möödudes naeratab?• Mis tunne on mehel olla suhtes ilusa, targa ja eduka naisega?Deida vastab. Ausalt, avameelselt, asjatundlikult. Hea huumoriga vürtsitatult, nii et seda raamatut on mõnus lugeda ka siis, kui sulle näib, et sa tead ja tunned mehi.Selleks, et elada õnnelikus suhtes oma mehega, peab teda mõistma. Deida abiga orienteerud ehk edaspidi meeste hingemaastikul paremini ja enesekindlamalt või siis avastad enda jaoks uusi nüansse, mis rikastavad teie suhet.Psühhoterapeut K. S. Saul

1999. aasta alguses ostsin keskkooliõpilasena oma elu esimesed aktsiad. Ligi 20 aastat hiljem toodab minu aktsiaportfell piisavalt dividenditulu, et saan sellega oma igapäevased elamiskulud kaetud. Olen teinud vahepeal sadu ja sadu tehinguid, kogenud suuri võite ja kibedaid kaotusi. Olen investeerinud ettevõtetesse, mille väärtus on kümnekordistunud ja olen ka kogu investeeringu kaotanud. Enamasti räägitakse aktsiatest ja börsist just kauplemise ja spekuleerimise võtmes. Kui Sa pole varem sellest teemast midagi kuulnud, siis tundub see ilmselt keeruline, ohtlik ja midagi kättesaamatut. Minu eesmärk on seda suhtumist muuta ja Sulle näidata, et tänu aktsiaturule on meil kõigil võimalik saada omanikeks. Ja et see on lihtsam ja turvalisem kui töökoha otsimine või hoidmine. Ajaga olen mõistnud, et edukas investor ei pea jälgima igapäevaselt uudiseid või tegema kümneid tehinguid päevas. Edu saadab eelkõige pikaajalisi investoreid, kes jälgivad lihtsaid reegleid ega mõtle üle. Kõige olulisem on alustada ja oma raha tööle panna. Sellest käesolevas raamatus juttu tulebki!

Tom Valsberg on iseäralikest ideedest pakatav rändmuusik ja sõnasepp, kes on viimase kümme aasta jooksul ohtralt maailmas ringi reisinud. Rännakutest inspireeritult on Tom kirjutanud palju Indigolaste laule ja avaldanud Eesti Ekspressis luuletusi ning rännulugusid.Raamatu «Kuidas rännata ilma hirmuta» esimene osa räägib välismaal reisimisest ja sellega seotud hirmude ületamisest. Teine osa kõneleb rännakutest, mida on võimalik kogeda ilma reisimata: meditatsioonist, hingerännaku-taimedest ning väelauludest/-tantsudest. Kolmas osa käsitleb elu kui rännakut sünnist surmani. Seal filosofeerib Tom teemadel ego, soov omada olemasolevast rohkemat, looja, inimsuhted, surm ja tänulikkus. See lauludest, luuletustest, mõtisklustest ja põnevatest rännulugudest pakatav kirjatükk on omamoodi rändamise käsiraamat ning pakub igale avarduda-soovijale kindlasti innustust ja tuge.

Mis on see, mis tekitab inimeses sedavõrd tugeva iha millegi järele, nii et ta lõpuks harjub sellega nõnda, et ei kujuta elu enam teistmoodi ettegi? Miks mõned ettevõtted tabavad kliendi vajaduse ja suudavad sellest kujundada harjumuse, teenides nii miljoneid, ent teised mitte? Kas see on juhus või läbimõeldud ja planeeritav tegevus? Selles New York Timesi bestselleris juhib ajakirjanik Charles Duhigg meid ülipõnevate teaduslike avastusteni, mis selgitavad, mis harjumused õigupoolest on, miks nad meie elu üle valitsevad ning mis kõige olulisem – kuidas neist kasu lõigata.Kui täna hommikul ärkasite, mida te kõigepealt tegite? Kas hüppasite dui alla, vaatasite oma e-kirju või haarasite köögilaualt võileiva? Kas pesite hambaid enne või pärast enda kuivaks hõõrumist? Millist teed pidi te tööle sõitsite? Kui oma töölaua juurde jõudsite, kas tegelesite kõigepealt e-postiga, lobisesite kolleegidega või asusite kohe töö kallale? Kui koju jõudsite, kas panite jalga tossud ja läksite jooksma või valasite endale väikse napsi ja sõite teleka ees õhtust? Suurem osa meie igapäevastest valikutest võivad näida hästi kaalutletud otsustusprotsessi tulemusena, kuid ei ole seda teps mitte. Mingil hetkel oleme kõik teadlikult otsustanud, kui palju süüa ning millele töö juures kõige rohkem tähelepanu pöörata, kui sageli tarbida alkoholi või millal minna sörkjooksu tegema. Siis lakkasime otsuseid langetamast ning tegevus muutus automaatseks – see on meie närvisüsteemi toimimise loomulik tagajärg. Ühes 2006. aastal avaldatud uurimuses leiti, et enam kui 40% igapäevategevustest, mida inimesed sooritavad, ei olnud mitte otsused, vaid harjumused.Aegade jooksul on tehtud suuri pingutusi, mõistmaks, miks harjumused olemas on. Ent alles kahel viimasel aastakümnel on teadlased ja turundajad hakanud tegelikult aduma harjumuste toimemehhanisme – ning mis veel tähtsam, seda, kuidas harjumused muutuvad. Charles Duhigg on kogunud kokku suure hulga teadusuuringute tulemusi, viinud läbi kümneid intervjuusid teadlaste, ettevõtjate, turundajatega ja muude spetsialistidega ning oma elegantsel moel põiminud need kokku kaasahaaravaks jutustuseks harjumuste rollist meie isiklikus elus ning ettevõtete ja ühiskondade toimimises. „Harjumuse jõu“ keskne idee on: mõistes, kuidas harjumused toimivad, võime neid kujundada ükskõik millisel meile sobival viisil.Siit leiavad väärtuslikke näpunäited firmajuhid, müügivaldkonna inimesed ja turundajaid, et panna tarbijad oma tootest sõltuma, aga ka igaüks meist, et oma halvad harjumused kasulikeks pöörata. Raamatu lõpus on praktiline juhend harjumuste samm-sammuliseks muutmiseks.