Книги, похожие на «Hans Karro, Pajatusi Palgimäelt»

Teise maailmasõja lühiajalugu. Tahad koondada minevikku, et juhtida hetke ja tulevikku. See raamat on teile valmis. Kõik oli nii

Selle loo keskmeks on ühe lapse maailmanägemine, mille lõhub järsku suur sõda. Minajutustaja on pärit Setumaalt, poeetilisest paigast, kus on elanud nõiad ning alguse saanud legendid ja rahvapärimused, aga ka rahvuslik käsitöö, vanad pulmakombed, lõõtspillimäng, leelotamine, improviseeritud laulmine ja ainuomane kokakunst. Põlvest põlve on see edasi kandunud, sajandeid elus püsinud. Laiema loetavuse huvides olen kirjutamisel loobunud murdekeelest, setu keel on eestlasele salapärane ja võib-olla ka liiga raske. Olgu siis nii. Nasta Pino, sündinud 1934 Mikitamäe vallas Setumaal.

„Lady Almina ja tegelik Downton Abbey” pajatab elust Highclere’i lossis, kus leiab aset populaarne telesari „Downton Abbey”. Peategelaseks on lossi üks kõigi aegade tuntumaid elanikke, leedi Almina, viies Carnarvoni krahvinna. Põneva loo Highclere’i rikkalike arhiivimaterjalide põhjal on kokku pannud praegune krahvinna Carnarvon. Nii nagu leedi Cora Crawley filmis, oli ka leedi Almina rikka mehe tütar. Töösturi ja pankuri Alfred de Rothschildi päratu varandus päästis krahv Carnarvoni esiisade kodu, kui 19-aastane Almina 1895. aastal krahvile mehele läks. Lugeja saab suurepärase ülevaate nii tolle ajastu ühe mõjukama perekonna elust kui ka lossis töötanud arvuka teenijaskonna tegemistest. Esimese maailmasõja ajal rajas leedi Almina lossi haavatud ohvitseridele laatsareti, mille ta hiljem Londonisse üle kolis. Tema valitsusaeg lossis lõppes 1923. aastal koos krahvi surmaga.280 lk

“Mina olen võitja! Ma olen terve kogu hooaja vältel. Ma olen õnnelik inimene! Mina olen 2006. aasta olümpiavõitja. Kui vett on võimalik muuta mõttega, siis mina suudan oma mõttega teha kõik selleks, et olla ülivõimas ja võitmatu. Ma armastan ennast ja inimesi enda ümber. Ma saan kõik, mida ma tahan!” Minu lugu räägib tavalisest tüdrukust, kes oli unistuste nimel valmis raiuma end läbi halli kivi. Tahan julgustada inimesi. Julgege unistada suurelt! Ja isegi kui keegi teile ütleb, et sellest ei tule midagi, siis kuulake oma sisetunnet ja tehke kõik selleks, et oma unistused ellu viia. Kui te olete midagi ette võtnud, siis ärge kalduge oma teelt kõrvale. Võitja ei tee kompromisse. Peab pühenduma oma valitud teele ja andma endast alati mitte sada, vaid kakssada protsenti.

„1980ndatel olen Rapla tüdruk, keda on hakanud huvitama paleontoloogia. Eelajalooliste isendite uurimine täidab mingil määral musti auke, kus võinuksid olla mu juured. Porgandipeenras tuhnides leian karvase ninasarviku lõualuu ning Rapla kirikaiast märke seal kunagi mäletsenud mammuti- ja ürgveisekarjast.Vanaisa eest pean varjama oktoobrilapse märki, koolis aga ei tohi iitsatadagi, mida kõike kodus loetakse ja räägitakse. Olen kooli ja kodu vahel nagu jäässe külmuv pardipoeg, kes proovib viimast vaba veesõõri enda ümber lahti hoida. Aga ajastud vahetuvad äkki nii suure hooga, et kui poleks harjumust vana päevaraamatut pidada, võiks arvata, et on möödunud mitu elu. Äkki leian ennast hoopis ühest teisest Eesti väikelinnast, Viljandist, vaatan kärgpere emana järvepeeglisse ja näen täiesti teistsugust aega ja iseennast.”Kristiina Ehini sulest on emakeeles varem ilmunud kuus luule- ning kolm proosakogu. Tema looming on pälvinud nii kodumaiseid kui rahvusvahelisi preemiaid. „Paleontoloogi päevaraamat” räägib autori lapsepõlvest, kooli- ja noorusajast Raplas kirjanikest vanemate peres. Raamat koosneb isiklikku laadi mälupiltidest, kuid perepärimuse kaudu ulatub autor ka oma sünnieelsesse aega. Eelajalugu, lähiminevik ja olevik põimuvad kokku üheks kirevaks tervikuks, täiendades „Aja loo” sarja veel ühe läbitunnetatud loo võrra.