Книги, похожие на «Ошо (Бхагаван Шри Раджниш), Vaikus. Sinu olemuse sõnum»

Vaimuliku kirjanduse klassikasse kuuluv teos „Vagu“ koondab 2002. aastal pühakuks kuulutatud Hispaania vaimuliku Josemaria Escrivá de Balagueri arutlusi inimlikest voorustest. Tema mõtted erinevatest kristliku elu alusväärtustest nagu suuremeelsus, julgus, alandlikkus jne on välja kasvanud tema pühendunud tööst nii erinevate inimeste kui ka iseenda hingeeluga.Josemaría Escrivá de Balaguer sündis 1902. aastal Barbastros Hispaanias. 1925. aastal ordineeriti ta preestriks ja 1928. aastal asutas ta katoliikliku organisatsiooni Opus Dei. Oma tegevuse ja kirjutistega on ta jätnud olulise jälje 20. sajandi Rooma-Katoliku kiriku ajalukku.„Vagu“ esimene väljaanne ilmus 1986. aastal. Sellest ajast peale on raamatut trükitud üle poole miljoni eksemplari paljudes erinevates keeltes. Varem on eesti keeles ilmunud Josemaria Escrivá de Balagueri raamatud „Tee“ (2000), jutlustekogud „ Jumala sõbrad“ (2014) ja „Kui Kristus on möödumas“ (2016) jt.

Tee tõelisele inimlikkusele on armastus, armastus loodu, looduse, muidugi ka teiste inimeste vastu. Tõeline inimlikkus on loobumine inimkesksusest, antropotsentrismist, see tähendab alandlikkust, leppimist vähesega, kasinust. Ka seda, et me ei häbene armastust, hellust, kaastunnet, olgu teiste inimeste, olgu muude elusolevuste vastu. Et me ei põlasta loomakaitsjaid, karusloomafarmide keelamise eest seisjaid, vaid pigem neid, kes inimliku edevuse hääks piinavad ja tapavad teisi elusolevusi. Inimene saab ära hoida ähvardavat katastroofi, mille märkidest entsüklikas on põhjalik ülevaade, tulles tagasi iseenda juurde. Mis tähendab tagasitulekut paljude nende väärtuste juurde, mida on kaks tuhat aastat õpetanud kristlus ja millest inimesed viimastel aegadel on ära pöördunud. Ja kõige suurem neist on armastus, nagu mõistis juba apostel Paulus.Kui inimestel ja meie planeedil on tulevikku, siis sünnib see seal, kus saavad kokku armastus ja tarkus, religioon ja teadus. Paljud asjad peavad muutma, kuid eelkõige peame muutuma meie – inimesed.

4.00Suhtumine Neitsi Maarjasse ei ole ühesugune kõikide kristlaste seas. Seepärast on Rootsi preester Wilfrid Stinissen kirjutanud raamatu Neitsi Maarjast kõikidele kristlastele, et selgitada Maarja tähtsust nii Piiblis kui meie elus. Mõistmata Maarja rolli Kristuse elus võib arusaamine kristlusest poolikuks jääda. Tänapäevalgi saab Maarja olla meile kõigile eeskujuks oma pühendumise ja vajaliku alandlikkusega ka kõige suuremate eesmärkide saavutamisel.

Eesti Vabariigi taastuleku aegu ilmus meie avalikku mõtteruumi uus salapärane nimi – Fanny de Sivers (1920‒2011). Pärnus sündinud keeleteadlane, etnoloog, filosoof, esseist ja tantsija jõudis enne Teise maailmasõja puhkemist õppida Tartu Ülikoolis romaani keeli ja kunstiajalugu, ent abikaasa Hans Georg von Siversi päritolu tõttu olid nad sunnitud 1941. aastal Eestist lahkuma. Fanny de Sivers jätkas akadeemilisi õpinguid erinevates Euroopa ülikoolides, kuid unistas hoopis elukutselise balleriini karjäärist. Kuigi ta sooritas ka Breslau balletikoolis riikliku eksami, oli ta terviseprobleemide tõttu siiski sunnitud sellest teest loobuma. Tema koduks sai Pariis, kus ta elas 60 aastat. Aukartustäratavalt mitmekülgse autorina hakkas ta taasiseseisvumise järel avaldama Eesti ajakirjanduses artikleid väga erinevatel teemadel. Käesolev kogumik on esimene köide kolmeosalisena kavandatud Fanny de Siversi kogutud teostest ja see koondab kirjutisi sellistel teemadel nagu kristlik Euroopa, eesti vaimulaad, Maarja seotus kodumaa kui Maarjamaaga, Piibel, jumalaküsimus, jõulud jne. Lisaks artiklitele sisaldab kogumik Fanny de Siversiga tehtud intervjuusid, mis avavad tema põnevat isikut ja elukäiku.

Viimase 100 aasta Eesti ühe mõjukaima teoloogi Elmar Salumaa (1908-1996) suurteos „Süstemaatilise teoloogia käsiraamat“ on ainulaadne Eesti usuteaduses ja kultuuriloos ning asendamatu leksikon teoloogiliste märksõnade seletamisel. 525 märksõnaartiklit, lühemaid ja pikemaid, loovad tervikliku teoloogiliste ja teoloogiaga haakuvate filosoofiliste teadmiste süsteemi, seletades ühtlasi mõistete päritolu ning ajaloolisi arengujooni kuni nüüdisaja seisukohtadeni. Elmar Salumaalt on ilmunud üle 200 monograafia, käsikirjalise uurimustöö ja tõlketeose ning nendele lisaks 30 köidet „Teoloogilist ajakirja“ aastatel 1969-1990. Salumaa käsikirjade väljaandmine trükistena sai alata aastaid hiljem, Eesti taasiseseisvumise järel. Aastatel 1991-1998 kirjastati „Filosoofia ajaloo“ köited. Mahukamatest teostest on ilmunud 2001. aastal piibliteaduslik „Matteuse rõõmusõnum“, 2008. aastal „Eesti mõtteloo“ sarjas „Evangeelium ja eetos“, 2010. aastal „Eesti mälu“ sarjas elulooraamat „Tiib pandud aastaile õlale“.