Книги, похожие на «Ошо (Бхагаван Шри Раджниш), Vaikus. Sinu olemuse sõnum»

"Käesolev kogumik on teine köide Fanny de Siversi (1920-2011) kogutud teostest (esimene köide „Kogu mu elu on advendiaeg” ilmus aastal 2018). Teist köidet raamistavad autori broðüürid„Jõuluaja kirjad”, „Paastuaja kirjad”, „Ühelt kaldalt teisele”, „Haigus võib avada aknaid” ning „Jumala loomaaed – tuttav tundmatu maailm”. Ulatuslik keskmine osa sisaldab erinevatest väljaannetest kogutud kirjutisi markantsete, eriti Prantsusmaaga seotud isikute lugusid, samuti revolutsioonide, võimu- ja naisküsimusi puudutavaid artikleid, mille väärtust esseistika þanris on hinnatud ülikõrgeks. Autor on tuntuks saanud nii ajaloolise, usundiloolise kui ka filosoofilise kallakuga kirjutiste poolest.Filosoofide ajalooline peavägi koosneb meestest. Nemad on üha otsinud lunastust teadmistest ja teadusest. Osa naisi on küll nende arutlustega kaasa kajanud, kuid tugeva algupäraga mõtlejaid, neid, kes mehemõtte suurtes peajoontes söandaks kahelda, on naiste seas siiski seni leidunud vaid üksikuid. Neid napib suurtelgi rahvastel. Seda uhkemad võime olla, et meil siin väikesel maal on sündinud mõned silmapaistvalt avara vaimsusega naised, Fanny de Sivers kindlasti nende esireas.– Jüri Talvet"

Josemaría Escrivá de Balaguer sündis 1902. aastal. Ta asutas 1928. a. katoliikliku organisatsiooni Opus Dei. Opus Dei lähtub õpetusest, et iga inimene saab oma igapäevases elus ja töös leida pühadust lõimides nii töö-, pere- kui ka oma vaimuliku elu. Oma tegevuse ja kirjutistega on Josemaria Escrivá jätnud olulise jälje 20. sajandi Katoliku kiriku ajalukku. 2002. a. kuulutati ta Johannes Paulus II poolt pühakuks. Käesolev raamat on tema teine eesti keeles avaldatav jutluste kogu. Josemaria Escrivá teoseid on avaldatud vähemalt 45 keeles.

Ivar Paulson (1922–1966) oli samuti üks neid andekaid noori eesti haritlasi, kes olude sunnil pidi võõrsile siirduma. Alustanud õpinguid Tartu Ülikoolis, jätkas ta neid Hamburgis ja Stockholmis, saavutades 1958 filosoofiadoktori kraadi väitekirjaga Põhja-Euraasia rahvaste algelistest hingekujutelmadest. Gustav Ränga sõnul oli see “… nagu ukseks usundiajaloo külluslikku varakambrisse …”, kus ta jätkab uurimisi kuni oma ootamatu surmani 1966. Üheks tulemuseks oli ka käesolev teos (Stockholm, 1966), mis asetub Oskar Looritsa klassikalise “Eesti rahvausundi maailmavaate” ja nüüd ka Uku Masingu “Eesti usundi” kõrvale. Teose juhatab sisse üldusundilooline essee “Usust ja usundeist”, ulatuslik kirjanduse ülevaade peatub arusaadavalt aastal 1966. – Ei ole huvituseta sedagi teada, et Ivar Paulson avaldas 1951 ka luulekogu “Päikesele vastu”.

Meist igaühel on kaitseingel, kes kannab nime ja armastab seda, kelle eest ta hoolitsema on saadetud. Ta rõõmustab koos sinuga ning nutab, kui sina nutad. Sinu kaitseingel on sinu igavene kaaslane, kes abistab sind päeval ja ööl, alates sinu sündimise hetkest kuni sa astud üle läve igavikku. Prantsuse autori René Lejeune kirja pandud raamatus „365 päeva oma kaitseingliga” on aasta igaks päevaks üks kaitseingli sõnum, mille üle mõtiskleda ja mediteerida. René Lejeune (1922-2008) sündis Bitches Lorraine’is. Ta oli kümne lapse isa, kusjuures kaks nende hulgast olid adopteeritud Brasiiliast. Saksa kirjanduse ja kultuuri professorina õpetas ta Metzi ja Algeri lütseumites, Õpetajakoolituse Instituudis ning Strasbourgi Poliitikauuringute Instituudi humanitaarteaduste osakonnas. Samuti oli R. Lejeune São Paulo lütseumi „Pasteur” (Brasiilia) direktor aastatel 1963-1967 ning Genfi Rahvusvahelise kooli tegevdirektor aastatel 1968-1978. Ta on kirjutanud veel biograafiaid ning vaimulikke raamatuid, olles mitmete aastate jooksul kaastöötaja kuuväljaandele „Stella Maris”. Raamat kuulub sarja «Sõna ja tegu».