Книги, похожие на «Marie Under, Õnnevarjutus»

Meid oli vist kuus meest, kes me olime ühel talveõhtul kogunenud oma vana ülikoolikaaslase poole. Jutt läks Shakespeare'ile, tema tüüpidele, sellele, kui täiuslikult ning tõetruult on neis kogu inimolemuse sügavus esile toodud. Eriti pani meid imestama nende elulisus ja üldinimlikkus. Igaüks meist nimetas Hamleteid, Othellosid, Falstaffe, isegi Richard Kolmandaid ja Macbethe (viimaseid, tõsi küll, ainult kui võimalikke), keda ta oli elus kohanud. «Aga mina, mu härrad,» hüüatas meie võõrustaja, juba elatanud mees, «tundsin kord üht kuningas Leari!» «Kuidas nii?» küsisime meie. «Päris lihtsalt. Tahate, ma jutustan teile?» «Olge nii kena.» Ja meie sõber asus viivitamata pajatama.

Nona on 17-aastane koolitüdruk, kes lõpetab oma elu. Keegi ei tea, miks. Enne surma oli ta endale hankinud tuttuue mobiiltelefoni. Siim on 42-aastane laenuhaldur, kes lõpetab oma elu. Keegi ei tea, miks. Enne surma oli ta endale hankinud tuttuue mobiiltelefoni. Hugo on noor politseiuurija, kes ei suuda leppida, et Nona ja Siimu surma põhjus jääb teadmata. Ülemuste soove trotsides asub ta juhtumeid lahendama ja tema ees rullub lahti lugu, mida tal endalgi on algul raske uskuda. Meinart on täiesti tavaline mees. Nii tavaline, et tänaval teda keegi isegi ei märka. Kuid see-eest märkab tema teisi. Kui Meinart kellegi ellu ilmub, vapustab tolle lähedasi peagi enesetaputeade. Aga kas vabasurm oli ikka … vaba surm? Johannes Kivipõllu kriminaalromaan käsitleb tundlikku enesetaputeemat. Ses mõtlemapanevas teoses analüüsib autor manipuleerimise ja mõjutamise tagamaid ning näitab, kui hõlpsasti võib üksijäetud ja haavatav inimene muutuda tööriistaks kellegi pahatahtliku käes. Johannes Kivipõllu sulest on varem ilmunud romaanid „Pööris” (2018) ja „Põrge” (2018).

Inspektor Morse ei tea kohe, mida arvata Oxfordi kanalisse visatud pea ja jäsemeteta laibast, aga ta kahtlustab, et see võib olla kõik, mis on jäänud järele vanaldasest õppejõust, keda nähti viimati mitu päeva varem Londoni rongi peale minemas. Olgu tõde milline tahes, inspektor on kindel, et lahendus ei ole lihtne – kunagi ei ole. Käies mööda professor Browne-Smithi jälgi läbi Londoni poolilma toplessbaaride ja nooblite bordellide, saab tema veendumus kinnitust. Tõendeid aina lisandub, aga ka laipu. Niisiis võtab Morse järgmise pindi õlut, laseb end juhtida oma verekoerainstinktidel ning lahendab juhtumi, milles ei näi olevat mingit loogikat.

Tundeid vaos hoidev, arukas ja intelligente Iris on leppinud teadmisega, et armastus pole tema jaoks. Austajaid on tal palju, kuid tõeline armastus ei taha kuidagi tulla. Siis aga, kui ta kohtab Brianit, muutub tema elus kõik. Mees äratab temas sellised tunded, mille olemasolu ta – pealaest jalatallani praktiline, asjalik ja kaine ellusuhtumisega naisterahvas – isegi kahtlustada ei osanud. Ja tema mõõdukale, rahulikule elule on tulnud lõpp.