Книги, похожие на «Ann Granger, Mõrvahooaeg»

Kaks üksildast linna Colorados – Hope ja Despair, üks tähendab lootust ja teine meeleheidet. Nende vahel kaksteist miili tühja teed. Ja Jack Reacher – mees, kes ei tunne hirmu, kellel pole midagi kaotada ja kes kunagi tagasi ei pööra. Tegelikult soovib ta vaid tassi kohvi juua. Ent Reacheri kohvisoovil on saatuslikud tagajärjed. Nii nagu alati, satub Reacher ka selles Lee Childi lummavas põnevikus sõtta endast kaugelt tugevama vastasega, kes ei soovi mitte ainult tema lahkumist, vaid surma.Midagi sellist ei oska juhuslik läbirändaja Reacher oodata. Ent mida ilmsem on linnakeses valitsev vaenulikkus, seda vähem soovib ta oma teekonda jätkata. Vastupidi, asjaolude üha süvenev veidrus tekitab temas veendumuse, et midagi on väga valesti ja et sellele valele tuleb vastu hakata. Tähendagu see kas või ühemehesõda terve linnaga.Kuid ka seekord ei võitle Reacher päris üksi, vaid leiab endale liitlase võluvas ja tarmukas naispolitseinikus. Koos hakatakse saladusi lahendama ja välja selgitama seoseid kauge verise sõja ning keset hiigeltasandikku uneleva väikelinna vahel. Pannes selle käigus tahes-tahtmata mängu oma elu. Kuid kõik märgid näitavad, et mäng on seda panust väärt.

Šotimaalt pärit Davita Kilcraigi muinasjutuline elu muutub 1891. aastal Londonis luupainajaks, kui ta kasuõde Violet ja lord Mundesley teda julmalt ära kasutavad, õiendamaks arveid silmipimestavalt kena Vange´i markiiga. Kuigi Davita põgeneb Londonist, avastab ta, et markii külgetõmbejõust pole nii lihtne vabaneda…

Mika Waltari üks tuntumaid romaane „Sinuhe“, mis kirjeldab arst Sinuhe elu ja seiklusi umbes 1390-1335 enne Kristust, on tegelikult eesti keeles juba ilmunud – 1954. aastal Kanadas, väliseesti kirjastuses Orto. Tõlke autoriks eesti lingvist ja keeleuuendaja Johannes Aavik. Tänaseks on Aaviku tõlge vananenud, ka on seal kasutatud mitmeid keeleuuendusi, mis kunagi käiku ei läinudki. Samuti on Aavik tekstiga üsna loominguliselt ringi käinud, seda kohati muutes ja kohati lõike vahele jättes. 1954. aasta väljaanne ja sellest 1991. aastal tehtud kordustrükk on Eestis ka haruldusteks muutunud ega ole laiemale lugejaskonnale enam kättesaadavad, seega on Piret Saluri uus tõlge sellest Waltari parimaks peetud romaanist tänaseks enam kui asjakohane.