Книги, похожие на «Hannes Võrno, Missioon»

„1980ndatel olen Rapla tüdruk, keda on hakanud huvitama paleontoloogia. Eelajalooliste isendite uurimine täidab mingil määral musti auke, kus võinuksid olla mu juured. Porgandipeenras tuhnides leian karvase ninasarviku lõualuu ning Rapla kirikaiast märke seal kunagi mäletsenud mammuti- ja ürgveisekarjast.Vanaisa eest pean varjama oktoobrilapse märki, koolis aga ei tohi iitsatadagi, mida kõike kodus loetakse ja räägitakse. Olen kooli ja kodu vahel nagu jäässe külmuv pardipoeg, kes proovib viimast vaba veesõõri enda ümber lahti hoida. Aga ajastud vahetuvad äkki nii suure hooga, et kui poleks harjumust vana päevaraamatut pidada, võiks arvata, et on möödunud mitu elu. Äkki leian ennast hoopis ühest teisest Eesti väikelinnast, Viljandist, vaatan kärgpere emana järvepeeglisse ja näen täiesti teistsugust aega ja iseennast.”Kristiina Ehini sulest on emakeeles varem ilmunud kuus luule- ning kolm proosakogu. Tema looming on pälvinud nii kodumaiseid kui rahvusvahelisi preemiaid. „Paleontoloogi päevaraamat” räägib autori lapsepõlvest, kooli- ja noorusajast Raplas kirjanikest vanemate peres. Raamat koosneb isiklikku laadi mälupiltidest, kuid perepärimuse kaudu ulatub autor ka oma sünnieelsesse aega. Eelajalugu, lähiminevik ja olevik põimuvad kokku üheks kirevaks tervikuks, täiendades „Aja loo” sarja veel ühe läbitunnetatud loo võrra.

Business Weeki, New York Times Businessi ja USA Today bestseller.Riskijuhtimise võimekus ning koos sellega kasvav isu võtta üha uusi riske ja teha tulevikku vaatavaid valikuid on majandussüsteemi lahutamatuks osaks. Kuid mitte ainult – riskijuhtimine saadab meid ka paljude teiste otsuste langetamisel alates rahvatervise kaitsest ja perekonna planeerimisest kuni kindlustusmaksete tasumise ning turvavöö kinnitamiseni. „Jumalatega võidu“ selgitab, kuidas tulevik oleviku teenistusse panna, kuidas riski mõista, seda mõõta ja selle tagajärgi kaaluda. Risk kätkeb endas psühholoogia, matemaatika, statistika ja ajaloo kõige sügavamaid tahke. Bernstein püstitab raamatus mitmeid igavikulisi küsimusi: näiteks mil määral peaksime lootma, et minevikumustrid meile räägivad, mida tulevik toob? Mis loeb rohkem: kas faktid või subjektiivne usk? Üks asi on koostada matemaatiline mudel, mis näib selgitavat kõike. Seistes aga silmitsi igapäevaelu katsumustega, võib faktide mitmetähenduslikkus või südametukse jõud selle mudeli lihtsalt minema pühkida. Sõna „risk“ tuleb itaaliakeelsest sõnast risicare ehk „julgema“, viidates sellele, et risk on pigem valikuvõimalus, mitte saatus. Arvude keeles rääkivad täringud ning ruletiratas, aktsia- ja võlakirjaturg on ideaalseks laboriks, kus riski olemust lähemalt uurida.

Autobiograafiline raamat esimesest eesti kergejõustiklasest, Jüri Tarmakust, kes on võitnud olümpiamängudel kuldmedali.

Ivar Stukolkin oli esimene Eesti ujuja, kes jõudnud olümpiavõiduni. Samuti on ta jäänud tänaseni meie kõigi aegade noorimaks olümpiavõitjaks – Moskva mängudel 1980.aastal oli Stukolkin 19-aastane. Ja kõige noorem on ta olnud ka tippspordist loobujate seas, lahkudes suurest spordist 25-aastaselt. Täna seob teda spordiga kuulumine Eesti Olümpiavõitjate Kogusse ja rotatsiooni põhjal on ta alates 2007.aastast kandnud kogu presidendi tiitlit. Kolm kõrgharideust omandanud Eesti ujumisajaloo esinumber võtab sedagi ametit talle omase tõsidusega.

Ajad, kus lastekasvatuse eesmärgiks oli õpetada vastuvaidlematut sõnakuulamist ja vanemate võimule allumist, on möödas. Seetõttu ei saa me enam kasutada neid lastekasvatusmeetodeid, mille eesmärgiks oli kuulekuse kasvatamine. Meie kõigi soov on näha oma lapsi iseseisvate, vastutusvõimeliste, avatud ja endaga kontaktis olevate inimestena. Selliseks saab laps kasvada vaid perekonnas, kus kõige olulisemaks on vanema ja lapse vaheline lähedane ja avatud suhe. Paraku pole enamik meist oma lapsepõlves sellist kasvatust kogenud ning ainus, mida me sageli teame on see, kuidas me EI TAHA oma last kasvatada. Jesper Juuli raamat annab lapsevanematele võimaluse leida vastused paljudele põletavatele ja seni vastuseta küsimustele. Piiride panemine, vastutuse võtmine, otsuste tegemine, lapse enesehinnang ja eneseaustus ning teised ülimalt olulised teemad leiavad selles raamatus põhjalikku ja kaasaegset käsitlust. Kui meie laste käitumine paneb meid tundma, et oleme lapsevanematena läbi kukkunud, siis on põhjuseks peaaegu alati see, et me pole suutnud muuta oma armastavaid tundeid armastavaks käitumiseks ja oma häid kavatsusi tõhusaks koostoimimiseks. Meie laste tarkus seisneb selles, et kohe sünnist alates suudavad nad oma tundeid väljendades anda meile tagasisidet. Lapsevanem saab seda tagasisidet kuulata ja sellest õppida, luues seeläbi oma lapsega veelgi lähedasemad suhted. Jesper Juul sündis 1948. aastal Taanis ja on ametilt pereterapeut ja -nõustaja. Juul on rahvusvaheliselt tunnustatud peresuhete alane autoriteet ja mitmete raamatute autor. Ta on pereteraapia keskuse Kempler Institute of Scandinavia direktor ning töötab ka Horvaatia rahvusvahelises perenõustamise keskuses, jagades oma aega Kopenhaageni ja Zagrebi vahel.