Книги, похожие на «Piret Tali, Minu Pärnu. Suvitajaks saamine»

Polnud kahtlustki, et Aldridge’i markii oli ta elu päästnud. Külarahvas oli veendunud, et ta on nõid. Nad vedasid ta jõe äärde, et teha viimane katse. Kui ta upub, on ta süütu. Kui jääb veepinnale, on ta süüdi. Õnneks suutis markii veenda märatsevat rahvahulka teda vabastama. Markii pilgu läbi oli naine liiga ilus ja süütu, et olla nõid. Ja ometi nõidus see ronkmustade juuste ja siniste silmadega kaunitar ta ära, mida polnud seni suutnud ükski teine naine.

Lõpetanud Venemaal tähtsa tööülesande, alustab vikont Bredon tagasisõitu Inglismaale ning avastab oma kupeest ootamatu külalise. See on kaunis neiu, kes põgeneb Venemaalt, sest julm ja hoolimatu tsaar tahab teda enda väljavalituga paari panna. Poolenisti inglise päritolu kaunitar palub kuninganna antud tööülesannet täitvalt härrasmehelt abi ja hulljulget vaprust. Kuid nende lugu mehe ja naisena algab alles siis, kui nad ületavad viimase piiri. Abielludes suures ohus, satuvad nad maailma suurimasse seiklusse – igavesti kestva armastuse kütke.

Anton Nigov ei ole pseudonüüm. See on minu nimi. Nagu Gustave Flaubert öelda suvatses: Emma Bovary, c'est moi. Mina ütlen: Anton Nigov olen mina. Aga mitte nii nagu Flaubert. Madame Bovary oli kangelane (-lanna, mõistagi), Monsieur Nogov on autor. Viibides Tõnu Õnnepalu nime all Pariisis ja juhatades sealset Eesti Instituuti, pani ta ühtlasi kirja need märkmed. Neis on kõik tõsi.

Raamat räägib huvitava loo kuningast ja kuningannast, kes elasid muidu õnnelikku elu, kuid igatsesid endale väga järelkasvu. Targa abiga saadigi varsti pärija, kellesugust polnud aga enne nähtud. Kuningapoeg oli ääretult tugev ja kartmatu, ta otsis igast päevast seiklusi ja väljakutseid. Poeg läks vaatamata ema palvetele laia ilma rändama, et otsida endale väärilist vastast, kellega jõudu katsuda. Mis kuningapoja reisil juhtus ja kas ta ka õnnelikult koju tagasi jõudis, lugege juba muinasjutust.