Книги, похожие на «Ove Sander, Margit Arndt-Kalju, "Meie vaimulikud". Ove Sander»

“Võin julgelt öelda, et saavutasin tippspordis olles kõik, mis võimalik. Mul oli hea meeskond, suurepärased meeskonnakaaslased, teenekad treenerid. Olid võimalused oma võimete realiseerimiseks. Teha just seda, millest unistasid, mida soovisid,” ütles olümpiavõitja Viljar Loor. Eesti võrkpallilegendi Viljar Loori sportlasetee on harukordne. Viis korda järjest tuli Loor Nõukogude Liidu koondislasena Vana Maailma meistriks. Kaks korda maailmameistriks. Kahel korral võitis maailma karika. Oli osaline maailma võrkpalli rekordmängus, kui Nõukogude Liit kohtus 1982. aastal jalgpallipühamus Maracanal 96 000 pealtvaataja ees Brasiiliaga. Kõige tähtsamaks peab ta aga ikkagi Moskva olümpiakulda. “Olümpiavõit on maksimaalne tipp, kõrgemale pole sportlasel kuhugi püüelda,” kinnitas Loor.

2005. aastal linastus Imbi Paju samanimeline film, mis kajastab tema ema ja tädi ning paljude teiste inimeste saatust, millele jättis jälje Nõukogude okupatsiooni aegne terrorirežiim. Raamatus läheb autor veel sügavamale Eesti ajalukku ja hakkab otsima okuptasiooniaegadel kaduma läinud eesti identiteeti. Loosse mahuvad teiste hulgas ka Eesti rootslased, vanausulised, juudikogukond jt vähemusrahvad. Raamatule on kirjutanud eessõna president Toomas Hendrik Ilves, kes ütleb muuhulgas: „ … „Tõrjutud mälestused” on impressionistlik teos, mis ettekujutuse loomiseks hülgab traditsioonilise ajalookirjutise reeglid ja tehnika ning kasutab psühholoogiat ja psühhoanalüüsi, ilukirjandust, filosoofiat, ajaloolaste korjatud fakte ja üksikinimeste mälestusi.” Autor usub, et alles läbi valulise ajaloo tungides võime me jõuda inimlikuma ja õnnelikuma ajaloo lätteni. „Tõrjutud mälestused” ilmus soome keelde tõlgituna 2006. aasta detsembris ja on saanud soome lugejaskonna sooja vastuvõtu. Sel aastal ilmub raamat lisaks eesti keelele ka rootsi keeles ja seda tutvustatakse septembris Göteborgi raamatumessil.

Kaja Kallase raamat MEP on valminud enam kui nelja aasta jooksul. Tegemist on praeguse Reformierakonna esimehe ja võib-olla ka tulevase peaministri ülestähendustega aastatest 2014-2018, mil ta esindas Eestit Euroopa Parlamendis. Päevikuna koostatud raamatus vahelduvad eraelulised ja tööalased sissekanded, mis annavad hea ülevaate noore naise rõõmudest Euroopa Parlamendis ja üksikema muredest võõra riigi pealinnas. Või vastupidi. Raamat annab mitmekesise, elava ja ilustamata pildi Euroopa Parlamendi liikme elust ja tööst. See on esimene eesti keeles ilmuv avameelne pilguheit Euroopa Parlamendi telgitagustesse.

Juhan Liivi huvilised saavad kirjadest rohkesti andmeid kirjaniku hingeseisundite, enesetunde, püüdluste ja armutundmuste kohta. Pidevalt on ta mures ja kimpus oma tervisega. Korduvalt rõhutab Liiv oma vaesust, mis takistab teda ka L. Goldinguga abiellumast. Rahapuudusel jääb teostamata unistus koos Liisaga oma ajalehte välja andma hakata; hiljem räägib luuletaja raamatukaupluse asutamisest. Ka see mõte jääb teostamata.

"Andrus Ansip on mees, kellest võitluskaaslasedräägivad kui usaldusväärsest kamraadist, meeldivast suhtlejast jasuurepärasest organisaatorist. Oponendid aga neavad teda maapõhja,väites, et tegemist on diktaatori, silmakirjateenri ja pika vihapidajaga.Neid vastandlikke seisukohti uurivad siinse raamatu autoridpeategelase abita, jättes lugeja otsustada, mis neist on tõelelähemal.Raamatu jaoks on korraldatud sadu usutlusi. Teiste seas võtavad sõnaAnsipi kaaslased koolist ja sõjaväelaagrist, kaastöötajad EKP Tarturajoonikomiteest ja Tartu Kommertspangast, äripartnerid, Ansipivalitsuste ministrid.Autorid on läbi töötanud tuhandeid lehekülgi riigi- ja eraarhiividematerjale, äriregistri dokumente ning rahvusraamatukogu säilikuid.Üksnes Tartu linnavalitsuse Ansipi-aegsetele dokumentidele oliligipääs raskendatud.Lisaväärtust annavad mõned salajased seni avaldamata dokumendid ningkirjavahetused. Veel on raamatusse põimitud Ansipi paljudelähikondsete intrigeerivad reaktsioonid autoritega suhtlemisel."