Книги, похожие на «Marc Dingham, Kuidas inimaju töötab»

Kuidas hellitada hullumeelseid ideid, mille abil võidetakse sõdu, ravitakse haigusi ja muudetakse tööstustLehekülgi: 344Wall Street Journal bestseller.Aasta parim juhtimisraamat, Amazon, Bloomberg, Financial Times, Forbes, Washington Post.Bill Gates, Daniel Kahneman, Malcolm Gladwell, Dan Pink ja Adam Grant soovitavad. Innovaatiline organisatsioonikultuur on kuum sõna, millega leheveergudel ja konverentsidel paguneid teenida. Ühel hetkel kipub aga innovaatilisus džinni kombel pudelist haihtuma. Inimesed on samad, töökultuur on sama, aga endist innovatsioonipuhangut enam pole. Miks? Suurte inimrühmade toimimise tuum on midagi sellist, mida enamusel on lihtsalt raske mõista, väidab Safi Bahcall.Nokiat tunti 1970ndatel kummisaabaste ja tualettpaberi tootjana. Kolmkümmend aastat hiljem oli Nokiast saanud Euroopa väärtuslikuim firma, kes müüs ligi pooled planeedi nutitelefonidest. Aastal 2004 leiutas rühm Nokia insenere telefoni, millel oli internetivalmidus, suur värviline puutetundlik ekraan ning kõrge resolutsiooniga kaamera. Nad pakkusid välja teisegi hullumeelse idee: netipõhise rakenduste poe. Juhtkond lasi mõlemad projektid põhja. Kolm aastat hiljem nägid need samad insenerid oma ideede materialiseerumist San Francisco laval. Steve Jobs tutvustas iPhone’i. Viis aastat hiljem oli Nokia mängust väljas. Rühmade ja ettevõtete käitumismustri äkiline muutus – samad inimesed käituvad korraga kardinaalselt teisiti – on paras müsteerium. Korporatsioonid väidavad, et suurtel firmadel ebaõnnestuvad asjad põhjusel, et nende töötajad on konservatiivsed ja riskikartlikud: kõige põnevamad ideed tulevat hoopis väikestest ettevõtetest. Aga laske vaid see alalhoidlik suurkorporatsiooni tüüp idufirma uksest sisse, kui lips lendab nurka ja hullumeelseid asju hakkab juhtuma. Sama inimene võib toimida ühes kontekstis konservatiivse projektitapjana, teises aga lahingulippu lehvitava sõdalasena.Sama muster põhjustab ka mateeria veidrust, mida nimetatakse faasisiirdeks. Kui virutada haamriga veega täidetud vanni, plärtsatab see läbi vee. Kui alandada vee temperatuuri külmumise piirini ning seejärel haamriga taas virutada, puruneb veepind kildudeks. Sama molekul toimib ühes kontekstis nagu vedelik ja teises nagu kõva tahke aine. Loogika, mis kehtib ka töörühmade ja ettevõtete puhul. Edukas pööraste ideede toitmine on üks organisatsiooni faase, samamoodi nagu vedel olek on mateeria faas. Mõistes neid faas, mõistame ka seda, miks meeskonnad ühtäkki muutuvad ning kuidas seda üleminekut sujuvalt reguleerida. Täpselt nagu temperatuur reguleerib vee külmumist. Et uuendusmeelsus ei tarduks, tuleb kindlaks teha pisikesed arengud struktuuris ning seejärel jäika töörühma muuta.

Me langetame iga päev otsuseid – selle kohta, mida osta või süüa, raha paigutamise või oma laste tervist ja haridust puudutavate küsimuste kohta. Kahjuks on meie otsused sageli halvad. "Nügimine" räägib sellest, kuidas me neid otsuseid teeme ja kuidas saaksime neid teha paremini. Paljude silmi avavate näidete ja mitmekümne aasta käitumisuuringute tulemuste abil näitavad nobelist Richard H. Thaler ja Harvardi ülikooli õigusteaduskonna professor Cass R. Sunstein, et mitte ühtegi valikut ei esitata meile neutraalsel viisil, ja et me oleme kõik vastuvõtlikud kallutavatele teguritele, mis viivad halbade otsusteni. Aga teades, kuidas inimesed mõtlevad, võime kasutada mõistlikku «valikuarhitektuuri», et nügida inimesi parimate otsuste poole, piiramata seejuures valikuvabadust.

Õppides märkama seda, mis toimub tegelikkuses, mitte seda, mida me arvame või tunneme inimeste, situatsioonide, info või enda kohta, on võimalik näha reaalsust tema ehtsaimas rüüs. Õppides märkama toimub ärkamine unest. Ärgates unest märgatakse esimesena takistusi, mis asetsevad püüdluste ees ja vähendavad võimet olla õnnelik. Olgu siis meie püüdluste ja õnne allikaks täiuslik tervis, täiuslik füüsiline vorm, täiuslikud suhted, parimate teadmiste ja oskuste omamine oma valdkonnas, teadmine oma päris-minast või külluslikud finantsressursid. Nii nagu märkame takistusi, on võimalik märgata ka lahendusi, kui me hoiame oma suhtumise neutraalsena. Lahendused, mis tulevad märkamise teel, on alati unikaalsed ja sobivad takistuste eemaldamiseks. Kes nii õpib märkama lahendusi, ei kohta sama takistust oma elus enam kunagi. Aastate möödudes viib see olukorrani, kus Sa näed, et elu väiksed osad hakkavad moodustama tervikut, nagu iga kodar toetab ratast, mis veereb. Hoides seda tervikut koos ja tasakaalus, on võimalik arendada oma potentsiaale elu igas fookus-valdkonnas täiuslikkuseni. Olgu see raamat Sulle inspiratsiooniks Sinu teel. Selles raamatus heidad Sa pilgu autori ellu, kus on toimunud palju erinevaid taipamisi. Kõik taipamised on seotud elu kuue kõige olulisema fookus-valdkonnaga ja ta jagab neid eesmärgiga inspireerida ja aidata lugejail elada terviklikku ja täisväärtuslikku elu.#tervikliktaipamisteraamat

„Keha peab arvet“ räägib sellest, kuidas traumad mõjutavad vaimu ja keha, tervet inimese elu. Bessel van der Kolk, üks maailma juhtivaid traumauurijaid, on kirjutanud raamatu traumaatilise kogemuse toimemehhanismidest, võimalustest erinevat liiki traumadega toime tulla ning millised on viimaste aastakümnete avastused ning läbimurded traumade uurimisel ja ravis. „Keha peab arvet“ sisaldab suure hulga juhtumikirjeldusi, mis aitavad mõista erinevate traumade olemust ja võimalikke lahendusi, mis teeb sellest väärtusliku lugemise nii asjatundjatele kui sarnaste kaebustega inimestele.Bessel van der Kolk (snd 1943) on USA psühhiaater, kes on töötanud mh Harvardi Meditsiinikoolis ja andnud loenguid ülikoolides üle maailma. Van der Kolki peamine uurimisvaldkond on traumad ning posttraumaatiline stressihäire, ta on uurinud traumadest taastumist nii laste kui täiskasvanute puhul ning oli üks esimese teadlasi, kes uuris trauma mõju kehale ajukuvamisseadmete abi. „Keha peab arvet“ on üks viimaste aastate tähelepanuväärsemaid ja tõlgitumaid populaarteaduslikke psühhiaatriaraamatuid.

Suurpärane raamat enda teadmiste täiendamiseks kehakeelest ning psühholoogiast armastuse ja flirdi kontekstis. Erinevalt tavapärastest kehakeelt käsitlevatest väljaannetest, illustreerib käesolevat teost üle 70 erineva pildi, millele on lisatud kommentaarid fotodel olevate isikute kehakeele kohta. Lihtsalt ja põnevalt kirjutatud teos, mille abil enda teadmisi täiendada, meid kõiki kõige enam puudutava tunde – armastusega seonduvas.Ülli Kukumägi on aastaid õpetanud kehakeelt ja kommunikatsiooni ning valetamise tuvastamist. „Keha ja alateadvus reageerivad esimesena. Alles seejärel jõuame mõtete ja tegudeni,“ iseloomustab autor inimkäitumist. "Kehakeel paljastab ka peidetud tunded.“