Книги, похожие на «Richard H. Thaler, Cass R. Sunstein, Nügimine. Viis toetada valikuid, mis viivad tervise, jõukuse ja õnneni»

Pärast õnnetust või haigust ajukahjustusega silmitsi seistes võib tunduda, et kõik on läbi ning endist elu enam tagasi ei saa. On tõsi, et ajukahjustusega inimese ja tema lähedaste jaoks muutub elu suurel määral, kuid see ei tähenda, piltlikult öeldes, et kindad on igaveseks varna riputatud. Teadlik taastumine, sihipärane tegutsemine, eneseusk ja lähedaste tugi aitab muuta väga palju. Vahel isegi sel määral, et kindad saab taas varnast võtta. Ajukahjustus ei ole lõpp. Pigem on see väljakutse, millega ühisel jõul on kergem hakkama saada. Sellel teel ongi antud raamat praktiliseks ja kogemustega teejuhiks.

Kui sul on laps, kelles on kõike „rohkem“ − tundeküllasust, kangekaelsust, energilisust, tähelepanelikkust, püsimatust –, siis see raamat on sinu jaoks asendamatu. Mary Sheedy Kurcinka ülipopulaarne „Isepäise lapse kasvatamine“ on lapsevanemate jaoks tõeliselt silmiavav ja samas rahustav – sa pole oma muredega üksi.See on raamatu kolmas, värskelt ümber kirjutatud ning uuendatud versioon. Siit leiad rohkem nõuandeid sammhaaval tegutsemiseks, konkreetseid näiteid, käitumisjuhiseid ja muid praktilisi soovitusi. Juba ainuüksi uus peatükk selle kohta, kuidas aidata lastel probleemideta magama jääda, on kurnatud vanemate jaoks kulda väärt.Kurcinka suur eelis peitub selles, et ta aitab isegi kõige frustreeritumatel vanematel näha ja hinnata oma laste tugevaid külgi. Ta annab praktilisi juhiseid, mille kasutamine aitab vältida laste karistamist.

Kuidas rääkida oma lapsega nii, et ta sind kuulaks? Kuidas kuulata last nii, et ta tunneks, et teda mõistetakse? Kuidas lahendada probleeme ja konflikte perekonnas nii, et keegi ei tunneks end kaotajana? Dr Thomas Gordoni lastevanematele mõeldud programm õpetab, kuidas lastega tulemuslikumalt suhelda, ning pakub samm-sammulisi juhiseid, kuidas lahendada igapäevaseid tülisid. Raamatu keskmes on kolm mõistet – aktiivne kuulamine, mina-sõnumid ja kaotajateta konflikti lahendamise meetod.

Kas teate, mida tähendavad sõnad vlogima, fraping või sekstimine? Kas teie lapsed on vilkad säutsujad, keda nende facebooki-sõbrad kasvava intensiivsusega müksavad ja täägivad? Paljud lapsevanemad ei tea, mida nende lapsed võrgus teevad ja kellega suhtlevad. Mida uusmeedia maailma üldse peaks tähele panema? Raamatu esimeses osas tutvustatakse ohtusid, millele vanemad peaksid tähelepanu pöörama. Käsitlemist leiavad: ebasobiv veebisisu, näiteks enesevigastamist ja söömishäireid propageerivad saidid; laste seksuaalne ahvatlemine; lastele suunatud reklaam; internetipettused, illegaalne failivahetus ja kahjurvara; sõltuvus ning muud terviseriskid. Teine osa sisaldab turvalise internetikäitumise ABC-d. Lisaks turvalise e-käitumise kõige elementaarsematele võtetele, nagu näiteks kasutajanime ja salasõna enda teada hoidmine, tuleb juttu digitaalse jalajälje minimeerimise vajalikkusest, vanemliku kontrolli kehtestamise võimalustest, sh tarkvaralahendustest, ning koolide e-turvalisusest. Põhjalikumalt käsitletakse küberkiusamise probleemi ning selle võimalikke lahendusi. Kolmas osa annab ülevaate facebooki-fenomenist ja võrgumängudest, pikemalt on käsitletud YouTube’i. Vaagitakse mobiilsete seadmete (tahvelarvutite ja nutitelefonide) turbeküsimusi ning laste privaatsuse kaitsmise vajalikkust geolokatsioonitehnoloogia ja kõige-jagamise ajastul. Raamat, mis on originaalis kirjutatud briti lapsevanematele, on varustatud rohkete toimetajakommentaaridega – need aitavad lugejatel võrrelda spetsiifiliselt inglaslikku infot analoogsega Eestis. Lisatud on viited Eesti karistusseadustiku asjakohastele koosseisudele.